Põllumajandustootjate organisatsioonide enneolematu mobiliseerimise ja enamiku liikmesriikide vastuseisu tõttu on Euroopa Komisjon väidetavalt loobunud oma plaanist kaotada järgmisel nädalal avalikustatavate eelarvereformide raames iseseisvad ÜPP (ühise põllumajanduspoliitika) vahendid.
See on aga vaid kibemagus võit Euroopa põllumajandustootjatele, kelle rahaline turvalisus sõltub spetsiaalsest ELi põllumajandustoetuste rahastamisfondist, kuna Brüssel kavatseb endiselt alates 2028. aastast ÜPP kogueelarvet kärpida umbes 15–25%.
Esialgsete ettepanekute kohaselt soovis komisjon ühendada peaaegu kõik ELi rahastamisliinid – sealhulgas nii ÜPP kui ka ühtekuuluvusfondi, mis on ELi suurimad ja vanimad rahastamismehhanismid – üheks riiklikuks rahastamisfondiks ning muuta praegune piirkondlik automaatne eraldamismehhanism tsentraliseeritud „reformide eest raha” mudeliks.
Esialgsete ettepanekute kohaselt soovis komisjon ühendada peaaegu kõik ELi rahastamisread – sealhulgas nii ÜPP kui ka ühtekuuluvusfondid, mis on ELi suurimad ja vanimad rahastamismehhanismid – üheks riiklikuks rahaallikaks ning muuta praegune piirkonnapõhine automaatne eraldamismehhanism tsentraliseeritud „reformide rahastamiseks mõeldud raha” mudeliks.
Idee oli anda liikmesriikidele paindlikkus suunata põllumajandustoetuste vahendeid „strateegilistele eesmärkidele” (näiteks kaitse või küberturvalisus) igal ajal järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul.
Kriitikud nägid seda kohe salajase võimuhaaramisena, et ÜPP-d õõnestada ja teha Brüsselile ruumi survestada liikmesriike kulutama vähem põllumajandustootjatele ja rohkem sellele, mida ta peab prioriteediks – eriti arvestades iga maksega seotud reformieeltingimusi, mida komisjon saaks hõlpsasti kasutada pealinnade šantažeerimiseks.
Kuigi sama oht varitseb endiselt ühtekuuluvusfondide kohal, on ÜPP nüüd ametlikult selle ümberkorraldamise eest kaitstud, suuresti tänu põllumajandustootjate lobirühmade ja liikmesriikide järeleandmatule survele, kes kartsid tohutut tagasilööki, kui nad lasevad sel juhtuda.
Viimaste kuude jooksul on ligi 3200 põllumajandusorganisatsiooni ühinenud, kirjutades alla seni enneolematule petitsioonile ÜPP päästmiseks, mille algatas COPA-COGECA, Euroopa suurim katusorganisatsioon, mis esindab üle 22 miljoni põllumajandustootja ja nende peresid.
Samal ajal ühinesid 20 liikmesriigi põllumajandusministrid – sealhulgas sellised suured tegijad nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Poola – Euroopa Liidu Nõukoguga, et samuti juuni lõpus ÜPP reformidele vastu seista, saates komisjonile selge signaali, et esialgse ettepanekuga jätkates riskib ta kogu eelarve ummikseisuga.
Huvitaval kombel ei liitunud algatusega kaks riiki, kellel oli kõige rohkem allkirjastajaid – Rootsi ja Saksamaa –, mis viitab sellele, et nad oleksid hea meelega kasutanud näiteks põllumajandustoetusi taasrelvastumise kiirendamiseks, isegi suure siseriikliku tagasilöögi arvelt.
Samal ajal plaanib Euroopa Komisjon järgmise seitsmeaastase finantsraamistiku raames ÜPP mahtu oluliselt vähendada, mis praegu moodustab peaaegu kolmandiku kogu ELi eelarvest ehk ligi 400 miljardit eurot.
Täpsete arvude üle vaieldakse endiselt, kuid hinnanguliselt hõlmab 16. juuli ettepanek viiendiku kuni veerandi sellest rahast ümberjaotamist muudele eesmärkidele – näiteks 2028. aastal käivituvatest pandeemiajärgsetest taastumisfondidest järelejäänud ELi ühise võla rahastamiseks –, mis tähendab selle kärpimist kuni 100 miljardi euro võrra.
Kui liikmesriigid ei suuda järgmise aasta jooksul oma põllumeestele paremat kokkulepet välja rääkida, võib see kärbe kergesti taaselustada uue hiiglasliku põllumeeste protestilaine kogu mandril.
Uued protestid võivad olla veelgi suuremad kui eelmisel aastal, kui Euroopa Parlamendi ees olev väljak oli leekides reaktsioonina valesti suunatud rohelisele poliitikale, Ukraina eelisjuurdepääsule ELi turgudele ja ELi ja Ladina-Ameerika vabakaubanduslepingule (Mercosur), mille von der Leyeni komisjon ühepoolselt heaks kiitis, kuigi riikide valitsused peavad selle veel nõukogus heaks kiitma.
„Kui komisjon suhtub oma põllumajandusvisiooni tõsiselt ja soovib Euroopa põllumajandust tugevdada ning seda tulevikuks ette valmistada, ei saa kuulujutud drastilisest eelarvekärpest olla tõsine valik,“ ütles Saksamaa Põllumeeste Liidu peasekretär Bernhard Krüsken.
„Miski muu peale suurenenud ja sihtotstarbelise põllumajanduseelarve ei tee aja väljakutsetele õiglust.“