Osales ka Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees, kes omalt poolt kinnitas, et enne 2035. aastat ei tule Lätis mitte mingit raudteed. Samal ajal soovib meie valitsus tellida Rail Balticu jaoks 75 miljoni euro väärtuses uusi ronge, omamata kindlust, et me ise leiame puuduoleva raha ja Läti ehitab oma osa valmis. Elron ja Rail Baltic Estonia kinnitasid täna istungil, et nende rongidega hakatakse sõitma vaid Eestis ning pole kindlust, et need hakkavad sõitma Eesti piirist kaugemale. Põhimõtteliselt me oleme ehitamas mitme miljardi eest raudteed, tellime 70 miljoni eest ronge, et sõita Tallinnast Läti piirini. Põhimõtteliselt on Rail Balticust saanud Tallinna-Häädemeeste ekspress. Lisaks, iga aasta hakkab kuluma 50 miljonit eurot selle ülalpidamiseks. Ma toon võrdluseks, et see on suurem kui Elroni kõigi praeguste liinide kulu kokku, mis on 30 miljonit. Ja selle Tallinna-Häädemeeste liini jaoks läheb 50 miljonit.
Kuna meil on ka jätkuvalt teadmata, kust tuleb puuduolev raha, umbes 1,8 miljardit eurot, Eesti lõigu ehitamiseks, võib see omakorda tähendada, et rongid jäävad meil üldse seisma. Selline olukord on praegu Tallinna-Tartu rongidega. Rongid telliti, aga praegu need lihtsalt seisavad depoos, sest turvangusüsteemi paigaldamine raudteel ei saanud õigeks ajaks valmis. See on kahju maksumaksjale.
Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees tegelikult avaldas imestust, et miks tellib Eesti rongid juba praegu, tellib need eraldi, mitte ei soovi korraldada ühishanget teiste riikidega. Tõesti, praeguse eraldi hanke korraldamine võib tähendada tulevikus palju suuremaid kulusid, sest meil on vaja pärast kohandada signalisatsiooni, tehnoloogilisi lahendusi. See on kõik täiendav kulu maksumaksjale.
Ma tuletan meelde, et Keit Kasemets juba varem tunnistas, et mingit riskide analüüsi Rail Balticu projekti kohta tehtud ei ole. Ja täna me saime kinnituse, et Kliimaministeerium jätkuvalt elab omas mullis, paralleelmaailmas, ei soovita näha reaalset olukorda. Ministeeriumil jätkuvalt puudub analüüs ja varuplaan olukorraks, kus Eesti omalt poolt ehitab taristu valmis, teeb kõik ilusti ära, kuid naaberriigid jäävad ajagraafikust maha. Kõik riskid jäetakse maksumaksja õlule ega ole arvutatud, mis on siis see võimalik kahju. Samuti, Kliimaministeerium ei ole jätkuvalt analüüsinud kaasvastutuse küsimust olukorras, kus üks riikidest ei täida oma kohustusi tähtajaliselt, et mida see tähendab. Kliimaministeeriumi esindaja tegi täna lihtsalt nägu, et ta ei saa küsimusest aru.
Veel üks asi, mis täna tõstatati: kilomeetri hind, mida meile Eestis näidatakse. Läti parlamendi esindaja hinnangul näidatakse Eestis kilomeetri [raudtee] ehituse hinda liiga madalana ja see ei pruugi üldse vastata reaalsele turuolukorrale. Tekibki küsimus, kui Euroopas on kiirraudtee ehitamise keskmine hind vähemalt 15 miljonit eurot ühe kilomeetri kohta, aga Eestis näidatakse selleks 8 miljonit eurot. Kas see siis tähendab, et ühel hetkel lisanduvad veel täiendavad kulud, mida pole siiamaani sisse arvestatud? Lisaks avaldas Läti uurimiskomisjoni esimees muret, et tema ei ole kindel, et Läti ehitussektor üldse kannab lähiaastatel Rail Balticu projekti välja. Paralleelselt on käsil teised väga suured projektid. Kas jätkub insenere, arhitekte, tööjõudu, materjale? See võib tekitada ehitussektoris ülekuumenemise ja inflatsiooni ning võib mõjutada ka Eestit. Eesti poolt jällegi kõik, kes olid täna komisjonis esindatud, mitte mingit probleemi selles ei näinud.
Ma soovitan kõigil vaadata see tänane istung järele, see on YouTube'is üleval. On viimane aeg üles ärgata ja avada silmad. Läti poolt ei tule lähiaastatel meie poole raudteed. Miks me täna jookseme rongist ees, või täpsemini, raudteest ees, teeme mitmemiljardilisi investeeringuid, tellime 70 miljoni eest ronge, mis võib-olla isegi ei hakka sõitma või siis sõidavad maksimaalselt Läti piirini? Samal ajal meie teed igal pool lagunevad, meie neid ei ehita, ei ehita neljarealisi maanteid. Aga paneme samas mitu miljardit eurot projekti, mille puhul me isegi ei tea, kas see saab valmis või mis sellest saab.