Detsembris registreeriti haigusjuhte üle kogu Eesti. Pooled haigestunutest olid Harjumaa ja Tallinna elanikud. Enamik haigestunutest on vanuses 30–59 aastat, mehi on 82% ja naisi 18%.
A-viirushepatiidi sagedasemad sümptomid on palavik, kõhuvaevused, lihasvalud, isutus, iiveldus, oksendamine ning naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus. Haigestunul võib esineda tume, kollakaspruun uriin ning tavapärasest heledamad väljaheited. Haigus ei põhjusta üldjuhul kroonilist nakkust. Rasked tüsistused on harvad, kuid tüsistuste tekkimise risk on suurem eakatel ja maksahaigustega inimestel. A-viirushepatiit kulgeb vahel sümptomiteta. Täiskasvanutel esinevad sümptomid sagedamini kui lastel.
A-viirushepatiidi ennetamine
Kõige efektiivsem ennetusmeede on vaktsineerimine. Vaktsiin on soovitatav kõigile varem vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud üle 1-aastastele isikutele, kuid eriti järgmistele riskirühmadele:
Vaktsiin on soovitatav ka reisijatele piirkondadesse, kus hügieenitingimused on kehvemad. Vaktsineerimissoovitused reisimisel leiab veebilehelt vaktsineeri.ee.
Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, mida manustatakse 6 kuu kuni 5 aasta pikkuse intervalliga. Revaktsineerimine ei ole vajalik. Vaktsiin ei kuulu riiklikusse immuniseerimiskavasse ning on seetõttu tasuline.
Lisameetmed A-viirushepatiidi leviku tõkestamiseks
Vaata ka Terviseameti veebilehelt A-viirushepatiidi lühikirjeldust.
https://www.terviseamet.ee/uudised/detsembris-suurenes-haigestumine-viirushepatiiti