Noorte tööturule sisenemine ei kulge Eestis alati ladusalt: uuringute tulemuste järgi tunneb üle kolmandiku tööd otsivatest noortest, et tööotsingud on läinud halvasti. Noored näevad peamiste takistustena vajalike oskuste ja erialaste tööpakkumiste puudumist ning tööandjatelt vastuste saamata jäämist.
Tööturule sisenemine nõuab noortelt seega hulga rohkem visadust ja järjepidevat jõupingutust, kui nad alguses oskavad arvata. Ilma selge ettevalmistuse ja toeta väsivad paljud enne, kui esimene võimalus kätte jõuab, arutleb arvamusloos Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas.
Noorte töötuse määr on kasvanud ning Statistikaameti andmeil on iga neljas noor Eestis tööta. Swedbanki tellitud ja Norstati läbi viidud värskest noorte finantskäitumise uuringust selgub, et erilisi raskusi kogevad tööotsingul 18–21-aastased noored, kellest üle kolmandikul läheb tööotsing kehvasti. See viitab, et pärast kooli lõppu on keeruline tööd leida.
Eeskätt toovad uuringus osalenud noored välja, et tööandjad ei vasta neile, neil puuduvad tööks vajalikud oskused ning nad ei leia sobivaid erialaseid tööpakkumisi. Samuti viitab 12% tööd otsivatest noortest, et tööandjate pakutav palgatase ei vasta ootustele.
Selline olukord on signaal nii tööandjatele, haridusasutustele kui ka ühiskonnale tervikuna. Noored soovivad tööd, kuid neil on raske tööturule siseneda. Ja kui värskelt kooli lõpetanud noore esimene, teine ja kahekümnes tööotsingu kogemus on negatiivne, hakkab ka motivatsioon kaduma.
Avalikkusest on läbi käinud mitu lugu noortest, kes on gümnaasiumi edukalt lõpetanud, ent jäänud seejärel kutse- või kõrgkooli ukse taha ning pöördunud nördinult Töötukassa poole. Ka Töötukassa abiga võib olla keerukas jalga ukse vahele saada, sest tööturg on tihe, konkurents suur ning noortel puudub töökogemus. Septembri ja oktoobri jooksul võttis end töötuna arvele paarsada tänavu gümnaasiumi lõpetanud noort, kuid tegelikkuses on see arv suurem, sest paljud noored ei sea samme Töötukassasse.
Selle taustal kerkib esile üks korduv põhjus, miks paljud noored tööturul hätta jäävad. Nad tahavad töötada, kuid ei oska ennast ning oma tugevusi, oskusi või kogemusi tööandjale arusaadavalt esitleda. Ka üleminek koolipingist tööturule toimub kohati vähese praktilise toega.
Tööturg on märkimisväärselt muutunud, mistõttu tuleb noortel leppida karmi tõsiasjaga, et esimene töökoht ei tule enam „lihtsalt kätte“. Kandideerimisprotsessid on pikad, konkurents tihe ning tööandja ja -otsija ootused ei pruugi ühtida. Töö otsimine on aga oskus, mida saab ja tulebki õppida. Tööotsing nõuab teadlikku ettevalmistust, julgust ja oskust ennast esitleda. Noored, kes on valmis sellesse aega ja energiat panustama, leiavad töö hõlpsamalt ning alustavad karjääri tugevamalt positsioonilt.
Nii mõnedki noored, kel pole palgatöö kogemust, kustutavad iseenda väärtuse oma peas juba enne kandideerimist. Tegelikult tähendab kogemus sageli palju enamat kui pelgalt palgatöö. Vabatahtlik tegevus, malev, õpilasfirma – kõik see on tööandjale kinnitus pühendumusest, koostööoskusest ja vastutuse võtmisest. Paljude tööandjate jaoks on määrav just valmisolek õppida ja areneda, mitte juba olemasolev täiuslik oskuste pagas.
Kõigepealt tee endale selgeks, millised valdkonnad sind kõnetavad. Räägi inimestega, kes nendes valdkondades juba tegutsevad, mine töövarjuks ja kasuta karjäärinõustamise võimalusi. Mida selgemalt saad aimu oma huvidest ja eesmärkidest, seda enesekindlamalt oskad tööle kandideerida.
Kui sul pole veel palgatöö kogemust, pole see takistus. Pane CV-sse kirja näiteks vabatahtlik töö, malev, õpilasfirma või muud projektid, trennides või huviringides omandatud oskused: distsipliin, ajaplaneerimine, avalik esinemine jm. Iga näide, mis peegeldab arendatud oskusi ja isikuomadusi, on tööandjale väärtuslik.
Tööandjad väärtustavad motivatsiooni näitamist. Isegi kui motivatsioonikiri pole CV kõrval kohustuslik, kirjuta see ikka. Läbimõeldud, selge ja siiras motivatsioonikiri aitab teiste kandideerijate seast silma paista.
Värske uuringu andmeil ootab 41% noortest palka vahemikus 1500–2500 eurot. Tööandjad tahavad aga tihti põhjendust: milline on noore motivatsioon, kas ta on valmis uusi oskusi omandama ning millised on tema praegused tugevused või kogemus. Valmistu võimalikeks palgaläbirääkimisteks ning ole valmis selleks, et pead oma palgasoovi põhjendama.
Uuringu tulemuste järgi tunnevad noored, et neil pole piisavalt vajalikke oskusi. Kuid paljud tööandjate jaoks väärtuslikud oskused on omandatavad iseseisvalt ja tasuta, näiteks digipädevus (Excel, Canva, lihtsamad analüütilised tööriistad), suhtlemise ja ajaplaneerimise oskus.
Tööandjad tunnistavad sageli, et kandidaadid, kes küsivad lisainfot ja tagasisidet või annavad märku oma motivatsioonist, jäävad paremini meelde. Näiteks kui tööandja ei ole sulle oma otsusest teada andnud või saad eitava vastuse, küsi julgelt tagasisidet – nii oled tulevikuks teadlikum.
https://blog.swedbank.ee/noored/noored-ei-jaa-tooturule-sisenemisel-hatta-laiskuse-vaid-ootamatult-keeruka-alguse-tottu