Ainuüksi 2025. aastal maksti struktuurivahendite toetusi välja 541 miljonit eurot. Selle tulemusega paikneb Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses viiendal kohal. Kogu rahastusperioodi jooksul investeeritakse Eestisse 3,4 miljardit eurot EL-i struktuurifondide vahendeid.
Selged eesmärgid ja tõhus koostöö
Valitsus seadis uue eelarveperioodi alguses selged sihid toetuste rakendamise tempole, et Eestile eraldatud vahendid jõuaksid õigeaegselt ja tulemuslikult majandusse. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas märkis, et kuigi rahastusperioodi algus viibis kogu Euroopa Liidus COVID-kriisi ja taasterahastu kiire kasutuselevõtu tõttu, on Eesti nüüdseks saavutanud väga hea tempo.
„Projektidele on eraldatud juba 82% kogu toetussummast ehk 2,8 miljardi euro väärtuses projekte üle Eesti on töös. 2025. aastaks seatud vahe-eesmärk - jõuda väljamaksetega 25% tasemele - sai edukalt möödunud aasta lõpus täidetud,“ lisas Tomingas.
Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams rõhutas koostöö olulisust. „Aasta lõpus tegutsesid ministeeriumid, rakendusüksused ja toetuse saajad ühtse meeskonnana - otsused sündisid kiirelt ja operatiivselt. Just toetuse saajate aktiivne tegutsemine ja tegevuste elluviimine on olnud ja on ka edaspidi võtmetähtsusega, et raha jõuaks reaalselt Eesti majandusse,“ ütles Sams.
Investeeringud strateegiliselt olulistesse valdkondadesse
Toetuste väljamaksed on suunatud Eesti jaoks strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, eeskätt taristuarendusse. Raudteetranspordi arendamiseks eraldatud 342 miljonist eurost on 2025. aasta lõpuks välja makstud üle 53% ehk ligikaudu 182 miljonit eurot. Nende investeeringute raames toimuvad muu hulgas Tallinn–Tapa–Narva ning Tapa–Tartu liinide elektrifitseerimistööd.
Oluline panus on ka maanteetranspordi arendamisel. 159 miljonist eurost on välja makstud ligi 60 miljonit eurot ehk 38%, sealhulgas Via Baltica 2+2 lõikude rajamiseks. Need investeeringud parandavad ühenduvust ja liiklusohutust ning toetavad majanduse konkurentsivõimet.
Lihtsustatud lahendused suurendavad tõhusust
Vahe-eesmärgi täitmisele aitas oluliselt kaasa tulemuspõhise rahastamise (FNLC – financing not linked to costs) laiem kasutamine. See võimaldab teha väljamakseid kiiremini ja väiksema halduskoormusega, keskendudes senise kulupõhise kontrolli asemel saavutatud tulemustele.
Näiteks hinnatakse toetuse kasutamist selle järgi, kas kokkulepitud eesmärk - nagu uute lasteaedade valmimine - on täidetud, mitte üksikute kuludokumentide alusel. Selline lähenemine vähendab bürokraatiat ning lihtsustab protsesse toetuste kasutajate jaoks.
Praegu rakendatakse 28% kogu toetuste portfellist lihtsustatud rahastamisviiside kaudu ning Eesti on selles osas teistele liikmesriikidele eeskujuks. Järgmisel rahastusperioodil 2028–2034 on plaanis minna täielikult üle tulemuspõhisele rahastamisele.
Töö jätkub
Vahe-eesmärgi täitmine on oluline verstapost, kuid töö struktuurivahendite rakendamisel jätkub. Rahastusperioodi teine pool seisab veel ees ning 2026. aastal jätkub toetuste kasutamine hoogsalt, et saavutada järgmised seatud eesmärgid.
Fookuses on taristu- ja majandusarengut toetavad investeeringud, tegevused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ning uued kaitsevaldkonna projektid, mis tugevdavad Eesti julgeolekut ja vastupanuvõimet. Eesmärk on hoida väljamaksete tempot kõrgel ning tagada, et Euroopa Liidu toetused toetaksid maksimaalselt Eesti strateegilisi prioriteete ja majanduskasvu.
EL-i struktuurivahendite rakendamise seisu saab jälgida Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel: Toetuste statistika | Riigi Tugiteenuste keskus