Nüüd kaevatakse kohtusse Pfizer ja Moderna. Johnson & Johnsoni kaevatakse kohtusse eraldi.
Väidetavalt kasutasid Pfizer ja Moderna 1980. aastatel Monsanto poolt välja töötatud tehnoloogiat, et muuta taimed putukakindlaks. Bayeri ja Monsanto advokaadid väitsid seda USA Delaware'i osariigi föderaalkohtus. Seetõttu on õigus kahjutasule.
Ettevõte, mis põllumajandussektoris samuti suuresti geenitehnoloogiale tugineb, teatas, et ei kavatse sekkuda Pfizeri ja Moderna mRNA geene genereerivate süstide tootmisse, kuid nõuab rahalist hüvitist. "Kostjad on tervist rikkuvate vaktsiinide müügist kogu maailmas suurt kasumit teeninud", väidab ettevõte.
"Kostjate poolt toime pandud rikkumise tõttu on hagejatel õigus saada patendiõiguse rikkumise eest kahjutasu veel määramata summas, mis on piisav, et hüvitada hagejatele kostjate patendiõiguse rikkumine, kuid mitte mingil juhul vähem kui mõistlik litsentsitasu kostjate poolt patenteeritud leiutise kasutamise eest, millele lisanduvad intressid ja kohtu määratud summas kohtukulud," seisab hagiavalduses.
Arvestades, et nii Pfizer kui ka Moderna on geenipõhiste vaktsiinidega teeninud kümneid miljardeid dollareid tänu laialdasele hirmutamisele, kohustuslikule vaktsineerimisele ja kahtlastele tehingutele paljude riikide ja EL-i valitsustega, on nõuded tõenäoliselt üsna märkimisväärsed.
Kolmandas New Jersey föderaalkohtule esitatud hagis väitis Bayer, et Johnson & Johnson rikkus oma COVID-19 vaktsiiniga samuti patenti – kuigi see ei kasutanud mRNA meetodit. Kaebuses väidetakse, et Johnson & Johnsoni vaktsiin, mis viis DNA retsipientide rakkudesse väidetavalt kaitse käivitamiseks, ei oleks olnud efektiivne ilma Bayeri poolt välja töötatud ja patenteeritud järjestuse ja mallita.