Me sünnime ajastusse, mida me ei vali, aga meil on vabadus valida, kas me mäletame.

Nagu kõikide Evola kirjutiste puhul, peab lugeja lähenema tekstile mitte kui poliitilisele argumendile, vaid kui vaimsele diagnoosile. Teda õigesti lugeda ei tähenda ainult mõistmist, vaid ka ärkamist.