Sotsialistlikud Euroopa poliitikud üritavad Donald Trumpi Venezuelas toimunud operatsiooni ja Gröönimaa enda valdusse võtmise ähvarduse järel ärevust külvata.

Ruuben Kaalep on kirjutanud olulise loo, mille keskne küsimus on sõnastatud järgmiselt: Kuidas peaks käituma Eesti(-sugune väikeriik) maailmas, kus rahvusvaheline õigus enam ei kehti?

Veel vana aasta lõpul ütles välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin ERRile, et ei ole näha, et Venemaal oleks hetkel kavatsust tungida kallale mõnele Balti riigile või NATO-le laiemalt.

Kuigi Ursula von der Leyen võis umbusaldushääletuse üle elada, on tulemus paljastanud kasvava parteideülese rahulolematuse tema üha autoritaarsemaks muutuva juhtimisega. Toetus Euroopa presidendile on vähenemas.

Ironiline, ent vältimatu tõsiasi on see, et planeedi päästmiseks vajalikud maavarad võivad osutuda selle hävingu tööriistadeks.

Saatekülaliseks on EKRE esimees Martin Helme.

Jaapani majandusminister Minoru Kiuchi hoiatas, et majandusliku liberalismi riskid on nüüdseks ületanud selle eelised, kuna üha rohkem valitsusi on seadnud kahtluse alla, kas avatud turu poliitika teenib endiselt nende riikliku julgeoleku eesmärke.

NATO peasekretär Mark Rutte kinnitas 5. juunil, et allianss annab Ukrainale täiendavalt 20 miljardit eurot julgeolekuabi.

Raadiosaates “Räägime asjast” räägivad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme seekord esmalt lõppenud nädalal Riigikogu saalis EKRE fraktsiooni eelnõudest, millega taheti langetada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiise ning käibemaksumäära.

Põhjenduseks on toodud oht riigi julgeolekule.

Kahjuks osutab Pruunsilla jutt sellele, et tegu võib olla vabariigi asemel Eesti Babariigiga.

President Trumpi selle nädala reis Saudi Araabiasse, Katari ja Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) oli mitmel põhjusel väga edukas.

See 200 miljonit tahetakse ära võtta teistelt valdkondadelt, teistelt ministeeriumitelt. Näiteks haridusministeerium peaks ära andma 30 miljonit.

USA huvi Gröönimaa vastu püsib. Nüüd sepitsetakse plaane maailma suurima saare ligimeelitamiseks, pakkudes talle sama eristaatust nagu Mikroneesial, teatab Reuters.

Peaaegu 5000 migranti nelja kuuga: Ungari piiril möllab inimkaubandus – ja kriitika EL-i suunas kasvab.