EL dikteerib vaigistamist: sanktsioonid ebamugava kolonel Baudi vastu

Euroopa organisatsioonil OurDemocracy™ on probleem eriarvamustega. 69-aastane Šveitsi kodanik Jacques Baud teenis Šveitsi armees kolonelina ja töötas strateegilise analüütikuna, sealhulgas Ukrainas endas. Tal on magistrikraad ökonomeetrias ja magistrikraad rahvusvahelise julgeoleku ja rahvusvaheliste suhete alal. Ta töötas analüütikuna Šveitsi strateegilise luureteenistuse juures, mis vastutas idabloki riikide ja Varssavi pakti eest, ning juhtis ÜRO rahuvalveoperatsioonide doktriini New Yorgis. Võib julgelt eeldada, et ta teab, millest räägib. Praegu elab ta Brüsselis, ELi institutsioonide asukohas.

15. detsembril 2025 allkirjastas ELi kõrge esindaja Kaja Kallas nõukogu otsuse Baudile sanktsioonide kehtestamiseks. Baudi süüdistatakse vandenõuteooriate ja desinformatsiooni levitamises Venemaa-meelses meedias. Väidetavalt väitis ta, et Ukraina provotseeris Venemaa sissetungi, et parandada oma NATO liikmelisuse võimalusi. EL loetleb teda kui „Vene-meelse propaganda häälekandjat“ ja peab teda vastutavaks „tegude eest, mis õõnestavad Ukraina stabiilsust“.

Sanktsioonide hulka kuulub reisikeeld kogu EL-is ja kõigi liidus olevate varade külmutamine.

OurDemocracy™-s piisab haldusotsusest. Samas paketis määrati sanktsioonid ka prantslasele Xavier Moreau’le, ameeriklasele John Mark Douganile ja ajakirjanikule Diana Panchenkole, kes kõik on tuntud oma kriitilise seisukoha poolest NATO läänebloki ametliku narratiivi suhtes.

Baudi karistatakse Ukraina kohta tehtud avalduste eest, mis põhinevad tema erialasel asjatundlikkusel. Sõjanduseksperdina on ta osutanud konflikti vastuoludele. Näiteks avaldas ta teavet, mis paljastas, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi tippnõunik Oleksi Arestovõtš ennustas 2019. aastal sõja puhkemise tõenäosust 99,9 protsenti, kui Ukraina peaks kandideerima NATO liikmeks. Seejärel oli plaanis venelased USA abiga alistada. Nagu me kõik teame, see plaan andis tagasilöögi. Baudi analüüsid põhinevad aastatepikkusel kogemusel, sealhulgas tema tööl Kiievis. EL-i režiimi jaoks on see puhas “desinformatsioon” – nagu kõik muugi, mis ei sobi selle kibestunud naiste tegevuskavaga.

Tsensuurimeetmed ELis on pidevalt laienemas. Digiteenuste seadus on institutsionaliseerinud võitluse sõnavabaduse vastu. See, mida müüakse vihakõne vastase kaitsena, viib ulatusliku jälgimiseni. Kuid igaüks, kes arvas, et ELi tsensuur on saavutanud haripunkti, eksib nüüd. ELi bürokraatia kasutab haldusakte, et jahtida inimesi, kes selle narratiiviga vastuollu lähevad. Šveitsi kodanik Baud ei ole esimene ega ainus, kelle elu režiim tahab hävitada. Mida enam Merzist von der Leyenini ELi juhtivate poliitikute ametlikud narratiivid murenevad, seda kõvemini aparaat lööb.

Arvestades Euroopa majanduste ja ühiskondade katastroofilist olukorda, mille on põhjustanud poliitilised jõud, on oodata, et võitlus demokraatia, sõnavabaduse ja OurDemocracy™ reaalsuse vastu intensiivistub veelgi.