Botoxi buum kontrolli alt väljunud: ebaseaduslikud kosmeetilised operatsioonid sagenevad

Üha rohkem austerlasi pöördub Botoxi ja täitesüstide poole – aga mitte kõiki neist ei ravi spetsialist.

Viinis on taas avastatud ebaseaduslikke „ilukliinikuid“, ühes neist on üle 500 kliendi. Arstide liit hoiatab: võhikute poolt läbiviidavad ravimeetodid on ohtlikud – ja sageli isegi eluohtlikud.

Botox ja täitesüstid on Austrias üha populaarsemad. Huvilised ei pöördu alati spetsialistide poole. Viini Arstide Liidu plastilise kirurgia osakonna juhataja asetäitja Johannes Matiasek hindas registreerimata ebaseaduslike sekkumiste juhtumite arvu mitte madalaks ja Viini linn eeldab samuti rohket pakkumist. Hiljuti avastati Viinis ebaseaduslik ilusalong. Politsei rääkis enam kui 500 kliendist.

Viini linna andmetel tehakse Austrias igal aastal umbes 30 000 kuni 100 000 esteetilist protseduuri. Siin tehakse vahet ravimeetodite ja kirurgiliste sekkumiste vahel, selgitas APA-le plastilise, rekonstruktiiv- ja esteetilise kirurgia spetsialist Matiasek. Kõige levinumad ravimeetodid on botuliintoksiini (tuntud ka kui Botox) ja hüaluroonhappe (täidisained) kasutamine, samas on esirinnas ka naha noorendamise protseduurid laseriga või autoloogse verega, mida mõnikord nimetatakse ka „vampiirliftinguks“. Kõige levinumad kirurgilised protseduurid on rasvaimu, rindade suurendamine, silmalaugude tõstmine ja nina korrigeerimine.

Nende populaarsuse kasv peegeldub ka tarbijate kulutustes: turu-uuringute ettevõtte RegioData eelmise aasta andmete kohaselt kulutati 2024. aastal kosmeetilistele protseduuridele 172 protsenti rohkem kui kümme aastat varem. Absoluutarvudes oli keskmine kulu siiski endiselt madal, 68 eurot inimese kohta aastas.

Pole selge, kui palju ebaseaduslikke ilusalonge tegutseb või kui palju protseduure ebaseaduslikult tehakse. Viini riigipolitsei direktoraat teatas, et selles küsimuses ei tehta statistilist hindamist. Plastikakirurg Matiaseki sõnul pole ebaseaduslikult teostatud protseduuride registreerimata arv, näiteks kosmeetikastuudiotes, väike. Konkreetseid numbreid aga saadaval pole. Viini naiste terviseprogrammi juht Kristina Hametner on sarnasel seisukohal: „Anekdootlike tõendite põhjal eeldame, et Viinis on elav pakkumine,“ ütles ta APA-le. Ta hindab ebaseaduslike ravimeetodite, eriti Botoxi ja täiteainete probleemi väga ulatuslikuks.

Seda oletust toetavad arutelud ekspertidega ja meediauuringud. Sel aastal jõudsid pealkirjadesse kaks ebaseaduslike „kliinikute” juhtumit: alles eelmisel nädalal avastati üks Vienna-Simmeringis. Endises dermatoloogiapraksises pakuti ilma loata mitmesuguseid esteetilisi meditsiinilisi protseduure, nagu Botox ja täiteained. Politsei pressiesindaja ütles teisipäeval APA-le, et kohapeal konfiskeeritud dokumentidest on saadaval andmed vähemalt 500 kliendi kohta. Veebruaris tuli avalikuks 35-aastase amatöörkirurgiga seotud juhtum: Gruusia arst oli Vienna-Landstrasse korteris ebaseadusliku ilukirurgia käigus patsienti raskelt vigastanud.

Nagu kõigi meditsiiniliste protseduuride puhul, võivad ka esteetiliste protseduuride puhul tekkida tüsistused, kuigi Matiaseki sõnul on tüsistuste määr väga madal – eeldusel, et protseduurid viiakse läbi vastavalt tunnustatud professionaalsetele standarditele ja reeglitele. Viini patsiendiõiguste büroo saab igal aastal umbes 20–30 ebaõnnestunud sekkumise või ravi juhtumit, teatas hiljuti Ö1 Morning Journal. Patsiendid kurdavad pärast rinnaoperatsiooni allergiliste reaktsioonide ja isegi infektsioonide üle.

Viini linn algatas juunis kampaania, et juhtida tähelepanu seotud riskidele. Kampaaniajuhi Daniela Thurneri sõnul on selle põhjuseks "nende protseduuride pidevalt kasvav populaarsus. Minimaalselt invasiivseid meetodeid, mis kasutavad täiteaineid ja Botoxit, reklaamitakse eriti palju ning need meelitavad ligi üha nooremaid sihtrühmi, nagu näitavad uuringud, näiteks Safer Interneti läbiviidud uuringud". APA-le öeldi, et eriti sotsiaalmeediast võib leida palju kahtlast või mittetäielikku teavet. Eesmärk on, et huvitatud pooled teeksid teadliku otsuse, oleksid teadlikud riskidest ja teaksid oma õigusi patsientidena.

Iluprotseduurid on eriti ohtlikud, kui neid teevad kvalifitseerimata inimesed. Nad pakuvad sageli täiteaineid, Botoxit jne mõistliku hinnaga. Austrias on esteetiliste protseduuride teostamiseks lubatud ainult väljaõppinud spetsialistid. „Mittemeditsiinipersonali poolt ilusalongides tehtavad protseduurid on Austrias keelatud, kuid neid pakutakse sageli ja need on ohtlikud, kuna neil inimestel puudub asjakohane väljaõpe ja nad ei saa ravida võimalikke tüsistusi,“ ütles Matiasek APA-le.

Matiasek soovitas, et igaüks, kes otsustab esteetilise protseduuri või ravi kasuks, peaks kontrollima teda raviva isiku erialast väljaõpet. Igal juhul on kvalifitseeritud plastilise, rekonstruktiiv- ja esteetilise kirurgia spetsialistid. Patsiendid saavad vastava meditsiiniliidu nimetuse. „Mõisted nagu kosmeetiline arst või kosmeetiline kirurg ei ole kvalifikatsiooni tõendiks.“

„Hea mainega arstid pakuvad võhikutele arusaadavas keeles läbipaistvat teavet eeldatavate kõrvaltoimete, tüsistuste riski ja võimalike pikaajaliste tagajärgede kohta,“ lisas Viini naisteprogrammi kampaania kaasdirektor Alexandra Münch-Beurle. Patsiendid peaksid seda samuti nõudma. Hoiatusmärkide hulka kuuluvad aga väga odavad hinnad, söödapakkumised või kiirtöötlused.

Isegi kui riske alahinnatakse või treeningu või harjutamise kohta käivatele küsimustele vastuseid ei anta, peaksid huvilistele häirekellad helisema. „Välismaal ravi saamisega kaasnevad lisariskid erineva õigusliku olukorra, keelebarjääride, sageli puuduva järelhoolduse ja veelgi keerulisemate usaldusväärsuse kontrollimise võimaluste tõttu,“ ütleb Münch-Beurle. Patsiendid peaksid meeles pidama ka seda, et tüsistuste tekkimisel peavad nad korraldama edasise ravi.