Mitteametliku olukorraaruande kohaselt registreeriti ELis, Šveitsis ja Norras umbes 780 200 taotlust – umbes viiendiku võrra vähem kui üleeelmisel aastal. Selle peamiseks põhjuseks on Süüriast pärit taotlejate arvu vähenemine.
ELi Varjupaigaameti registreeritud rahvusvahelise kaitse taotluste arv vähenes 2025. aastal taas märkimisväärselt. Euroopa Komisjoni mitteavaliku olukorraaruande kohaselt näitavad esialgsed andmed, et jaanuari algusest detsembri keskpaigani registreeriti 27 ELi liikmesriigis ja partnerriikides Šveitsis ja Norras umbes 780 200 taotlust. See on ligikaudu viiendiku võrra vähem kui üleeelmise aasta samal perioodil.
Aruande kohaselt on see areng peamiselt tingitud Süüria inimeste varjupaigataotluste vähenemisest. Pärast kauaaegse valitseja Bashar al-Assadi kukutamist 2024. aasta lõpus on riigil lootust paremale tulevikule.
Need konfidentsiaalselt ELi liikmesriikidele edastatud arvud avaldas esmakordselt Welt am Sonntag. Need on kättesaadavad ka Saksamaa pressiagentuurile (dpa).
Konkreetseid numbreid viitamata oli ELi siseasjade volinik Magnus Brunner juba paar päeva varem kirjeldanud 2025. aastat Euroopa rändepoliitika jaoks heaks aastaks. „EL on järjepidevalt edendanud rände- ja varjupaigaõiguse reformi ning rakendanud seadusandliku paketi põhiosi,“ ütles ta aastavahetusel. Nende hulka kuulusid tugevam välispiiride kaitse ja kiirendatud menetlused. Tulemused on selgelt nähtavad: ebaseaduslikud piiriületused on alates 2023. aastast vähenenud enam kui poole võrra.