Nad saavad miljoneid ELi programmidest, viivad läbi strateegilisi kohtuasju, koolitusi ja kampaaniaid ning avaldavad suurt mõju seadusandlusele, haldusele ja meediale. Siin nad on.
See artikkel põhineb Athena foorumi hiljutisel aruandel, mis analüüsib transaktivistide ja soolise võrdõiguslikkuse lobitöö struktuuride rolli Euroopas. Peatükis "Soolise identiteedi lobitöö Euroopas" jälgitakse, kuidas vähesed hästi seotud vabaühendused, keda rahastavad ELi programmid, avaldavad poliitilist mõju.
Ja see mõju on meile kõigile juba märgatav. Sooidentiteetidest ei räägita ja neid ei uurita enam ainult ülikoolides, vaid need on sügavalt läbi põimunud igapäevaeluga. Neil on normatiivne mõju: need muudavad poliitilisi prioriteete, keelekasutust, institutsionaalseid standardeid ja võrdõiguslikkuspoliitika õigustust. Sooidentiteedist on seega saamas keskne tugipunkt. Transsoolisuse teemalised lugemismaterjalid lastele, õpikud, mis enam ei viita poistele ja tüdrukutele, ning kahe bioloogilise soo faktilise olemasolu järkjärguline eitamine tähistavad sügavat kultuurilist nihet.
TGEU: TGEU (Trans Euroopa ja Kesk-Aasia, "Transgender Europe")
TGEU (Transgender Europe) asutati 2000. aastate keskel ja registreeriti ametlikult 2007. aastal. Organisatsioon tegutseb kogu Euroopas ja (alates 2018. aastast) Aasias eesmärgiga tugevdada transsooliste õigusi poliitiliselt, õiguslikult ja sotsiaalselt ning kinnistada vastavad kontseptsioonid riiklikes struktuurides. Selle tegevus ulatub EL-i tasandil toimuvast eestkostest ja riiklike sidusrühmade võrgustike loomisest strateegilise kommunikatsiooni ja koolituseni.
Selle töö tihedat seost Euroopa institutsioonidega näitab käimasolev ELi projekt kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) raames. Pealkirja "TGEU OG 2026 – Transsooliste õiguste, kaasatuse ja nähtavuse tugevdamine Euroopas (STRIVE)" all saab TGEU 2026. aastaks rahastamist kogueelarvega 1 169 737 eurot, millest 935 789,60 eurot (peaaegu 1 miljon eurot) tuleb otse ELi vahenditest.
Projekti ametliku kirjelduse kohaselt on algatuse eesmärk tugevdada transsooliste õigusi kogu Euroopas, mõjutades strateegiliselt õiguslikke ja poliitilisi raamistikke nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Plaanide hulka kuuluvad strateegilise eestkoste laiendamine, aktivistide ja institutsioonide koolitusprogrammid, poliitilised infotunnid, koostöö ELi poliitikute ja ametivõimudega ning koordineeritud kommunikatsioonimeetmed. Eesmärk on parandada juurdepääsu seaduslikule soolisele tunnustamisele, võidelda diskrimineerimise vastu ning integreerida transsooliste teemad püsivalt seadusandlusse, haldusse ja avalikku arutellu – kõik see 2026. aasta eelarvega, mis on veidi alla 1 miljoni euro. Kas see on seda väärt, on teie otsustada.
ILGA-Europe: ILGA maailma, Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondlik haru
ILGA-Europe'i peetakse Euroopa juhtivaks LGBTI-organisatsiooniks. Organisatsioon, mis asutati 1990. aastate keskel rahvusvahelise ILGA piirkondliku haruna, on arenenud traditsiooniliste gei- ja lesbiorganisatsioonide võrgustikust oluliseks poliitiliseks tegijaks, kellel on tugev fookus sooidentiteedil. Vähemalt 2010. aastate algusest on transsooliste õigused olnud organisatsiooni strateegilise suuna keskmes.
Organisatsiooni iseloomustab ka süstemaatiline ja strateegiline mõjuvõim. See hõlmab õiguslikke sekkumisi, tuge kohtumenetlustes, haldusasutuste ja vabaühenduste koolitamist ning riiklike õigusaktide sihipärast jälgimist. Oma nn "Vikerkaarekaardiga" loob organisatsioon kõrgetasemelise edetabeli, mis avaldab liikmesriikidele poliitilist survet ja nõuab reforme kooskõlas soolise identiteedi tegevuskavaga.
ILGA-Europe osaleb regulaarselt konsultatsioonides Euroopa Komisjoniga, teeb koostööd parlamendiliikmetega ja pakub Euroopa institutsioonidele ekspertteadmisi. Seetõttu on riiklikud seadusandlikud algatused sageli algusest peale ideoloogiliselt raamitud.
Konkreetne näide ILGA-Europe'i ELi rahastamisest on projekt pealkirjaga "LGBTI kohtuvaidlused", mis kestis aprillist 2023 kuni septembrini 2025. Kogueelarve on 349 717 eurot, millest 211 814,73 eurot tuleb otse ELi vahenditest. Projekti kirjelduse kohaselt on eesmärk süstemaatiliselt laiendada LGBTI õiguste strateegilist kohtuvaidlust riiklikul ja Euroopa tasandil, tugevdada liikmesorganisatsioonide, juristide ja inimõiguste võrgustike suutlikkust ning suurendada selliste kohtuasjade arvu kuni Euroopa Kohtuni.
IGLYO (rahvusvaheline LGBTQI noorte ja üliõpilaste organisatsioon)
IGLYO (rahvusvaheline lesbide, geide, biseksuaalide, transsooliste ja queer-inimeste noorte ja üliõpilaste organisatsioon) asutati 1984. aastal ja see on üleeuroopaline LGBTQI noorte ja üliõpilaste eestkostegrupp. Organisatsioon keskendub poliitilisele eestkostele, uurimistööle, võrgustike loomisele ja suhtlusele, mille eesmärk on tugevdada LGBTQI noorte õigusi Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.
Konkreetne näide ELi rahastamisest sellele tööle on projekt pealkirjaga „LGBTIQ-noorte õigused ja mõjuvõimu suurendamine“. Projekt kestis jaanuarist detsembrini 2025 ja keskendus valdkondadele, kus pikaajaline poliitiline mõju on kõige suurem: noortele. Kogueelarve oli 585 000 eurot, millest 268 000 eurot tuli ELi vahenditest.
Projekti ametliku kirjelduse kohaselt oli projekti eesmärk tugevdada LGBTIQ-noorte poliitilist osalust, anda neile hääl Euroopa otsustusprotsessides ning edendada nende õigusi sellistes valdkondades nagu haridus, mittediskrimineerimine ja sotsiaalne kaasatus. Kavandatud tegevused hõlmasid uuringuid, poliitilist eestkostet, kommunikatsioonimeetmeid ning noorteorganisatsioonide võrgustike ja suutlikkuse laiendamist ELi liikmesriikides.
ELC (Euro-CentralAsian Lesbian Community)
2017. aastal asutatud EL*C (Euro-CentralAsian Lesbian* Community) näeb end lesbiliste naiste ja mittebinaarsete inimeste poliitilise eestkoste Euroopa võrgustikuna. Organisatsiooni lähenemisviis, mida on kirjeldatud Athena foorumi dokumendis, põhineb soolise võrdõiguslikkuse intersektsionaalsel mõistmisel, ühendades traditsioonilise lesbilise eestkoste sooidentiteedi ja mitmekesisuse kontseptsioonidega. Seega esitleb EL*C end väliselt lesbiliste naiste eestkostegrupina, kuid selle poliitiline töö kasutab selgelt intersektsionaalset lähenemisviisi, mis laiendab traditsioonilisi sookategooriaid ja seob need identiteedi kontseptsioonidega. See kajastub mitte ainult programmilistes avaldustes, vaid ka EL-i rahastatavate projektide eesmärkides. Keskendutakse võrgustike loomisele, poliitilise teadlikkuse tõstmisele ja intersektsionaalsete lähenemisviiside kinnistamisele võrdõiguslikkusele Euroopa otsustusprotsessides.
EL*C peakorter asub Viinis. Lisaks märgib organisatsioon oma veebisaidil selgesõnaliselt, et selle loomist ja tegevust toetab rahaliselt Euroopa Liit. See tähendab, et EL rahastab mitte ainult selle poliitilist tööd, vaid ka avalikku kommunikatsiooni.
Selle poliitilise orientatsiooni praktikas rakendamist näitab lõpule viidud ELi projekt Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) raames. Projekt pealkirjaga „Intersektsionaalsus on oluline: võrdõiguslikkuse edendamine, LGBTQTI naiste ja mittebinaarsete inimeste diskrimineerimise ennetamine ja selle vastu võitlemine“ kestis jaanuarist detsembrini 2022. Kogueelarve oli 800 000 eurot, millest 671 040 eurot rahastati ELi vahenditest.
Projekti kirjelduse kohaselt oli projekti eesmärk luua ja tugevdada üleeuroopalist LGBTQTI-naiste ja mittebinaarsete inimeste organisatsioonide võrgustikku, tõsta poliitilist teadlikkust ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning arendada eestkoste ja strateegilise koordineerimise suutlikkust. Plaanid hõlmasid poliitilist koolitust, võrgustike loomist, partnerlust institutsioonidega ja meetmeid valdkondadevahelise võrdõiguslikkuse lähenemisviiside integreerimiseks poliitilistesse otsustusprotsessidesse.
OII Europe (Organisatsioon Intersex International Europe)
OII Europe asutati 2015. aastal Euroopa interseksuaalsete õiguste eest seisvate gruppide katusorganisatsioonina. Athena foorumi dokument liigitab organisatsiooni osaks tihedalt seotud kodanikuühiskonna struktuuridest, mis on alates 2010. aastatest üha enam mõjutanud Euroopa võrdõiguslikkuse ja inimõiguste poliitikat sooidentiteedi valdkonnas.
OII Europe positsioneerib end interseksuaalsete inimeste poliitilise eestkõnelejana Euroopa tasandil. Selle fookuses on õigusraamistikud, kaitse kahjulikuks peetavate meditsiinipraktikate eest ja interseksuaalsete inimeste tunnustamine olemasolevates võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastastes struktuurides. Athena dokumendi kohaselt ei tegutse OII Europe isoleeritult, vaid on osa LGBTIQ ja transsooliste aktivistide organisatsioonide võrgustikust, mis taotlevad ühiseid poliitilisi eesmärke.
Selle töö praktikas rakendamist näitab käimasolev ELi projekt kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (CERV) raames. Projekt pealkirjaga "Interseksuaalsete inimeste kaasatuse, kaitse ja õiguste edendamine Euroopas – 1. aasta" kestab jaanuarist detsembrini 2026. Kogueelarve on 723 526 eurot, millest 421 378,40 eurot tuleb otse ELi vahenditest.
Projekti ametliku kirjelduse kohaselt on projektil lai poliitiline eesmärk. See hõlmab interseksuaalsete inimeste võrdõiguslikkuse edendamist ELis, poliitiliste ja seadusandlike protsesside toetamist, poliitikakujundajate, administraatorite, spetsialistide ja avalikkuse teadlikkuse tõstmist ning interseksuaalsete vabaühenduste loomist ja tugevdamist Euroopa ja riiklikul tasandil. Kavandatud tegevuste hulka kuuluvad koolitus, võrgustike loomine, poliitilised soovitused, teabematerjalid, konverentsid ja strateegiline koostöö ELi institutsioonide ja liikmesriikidega. Eesmärk on integreerida interseksuaalsuse küsimused püsivalt poliitilistesse otsustusprotsessidesse, halduspraktikasse ja avalikku arutellu.
Kokkuvõte
See ülevaade on vaid hetkepilt. Iga siin esitletud organisatsiooni kohta on valitud ainult üks ELi projekt. Kuid igaüks, kes klõpsab ELi rahastamisportaalile, leiab kiiresti arvukalt teisi toetusi, jätkuprojekte, raampartnerlusi ja mitmeaastaseid programme. Siin nähtavad summad ei ole seega erand, vaid osa suuremast süsteemist.
Silmatorkav on see, et hoolimata erinevatest nimedest, sihtrühmadest ja enesekirjeldustest taotlevad need organisatsioonid väga sarnaseid põhieesmärke. Nad tegelevad poliitiliselt, meedias ja institutsiooniliselt samade teemadega, kasutavad võrreldavaid vahendeid – lobitööst ja koolitusest kuni kampaaniate ja õigusabini – ning kasutavad samu ELi rahastamisprogramme. See tõstatab õigustatud küsimuse: miks on Euroopa tasandil vaja mitut paralleelselt rahastatud struktuuri, millel on praktiliselt identsed eesmärgid? Või teisisõnu: kas tegemist on mitmekesisusega – või konkreetse tegevuskava mõju maksimeerimisega?
Üks on kindel: rahal on mõju. Sellise ulatusega ELi rahastamine loob struktuure, rahastab personali ning võimaldab kampaaniaid, koolitusi, uuringuid, kohtumenetlusi ja poliitilist võrgustikku. See tagab, et teatud maailmavaated, kontseptsioonid ja prioriteedid pole mitte ainult esindatud, vaid ka püsivalt institutsiooniliselt kinnistatud. Lõppude lõpuks ei levi ideoloogiad iseenesest. Need, kes saavad aastaid miljoneid, kujundavad arutelusid, seavad päevakorda ja nihutavad öeldu piire. Raha valitseb maailma – ja need, kes seda strateegiliselt kasutavad, jõuavad inimeste, institutsioonide ja lõpuks seadusandjateni.