Ilma uute sissemakseteta on fondi maht praegu hinnanguliselt vaid umbes 23 miljonit eurot – samas kui aastased kulud ulatuvad umbes kümne miljoni euroni. Pikaajaliselt eeldatakse, et kohustuste kogumaht ulatub umbes 126 miljoni euroni.
See viib vastuolulise arvutuseni: maksumaksja peaks puudujäägi katma. Ja seda hoolimata asjaolust, et ELi kodanikud maksavad juba Euroopa Parlamendi liikmete pensionide eest.
Pensionifond eksisteeris aastatel 1990–2009. Selle aja jooksul tegid kolmandiku sissemaksetest parlamendiliikmed ise. Sellest ajast alates – see tähendab pärast selle fondisüsteemi lõppu – on EL oma parlamendiliikmete pensionid täielikult katnud.
Igal endisel parlamendiliikmel on õigus sellele pensionile alates 63. eluaastast. Vana pensionisüsteemi kohaselt oli pensioniõigus aastaid tagatud alles alates 65. eluaastast. Probleem on selles, et fondi pole aastaid uut raha laekunud, samal ajal kui umbes 700 endisel parlamendiliikmel on endiselt õigus hüvitistele. See põhjustab olemasoleva kapitali kiiret vähenemist.
Nagu Apollo News teatas, vähendati pensionifondide väljamakseid juba 2023. aastal: pensioniea tõstmise ja inflatsioonikorrektsioonide lõpetamisega vähendati makseid “praktiliselt poole võrra”. Põhjus: juba varakult oli selgeks saanud, et väljamaksed olid liiga suured. EL liikus fondis umbes 310 miljoni euro suuruse puudujäägi poole.
Vaatamata neile kärbetele jääb põhiprobleem püsima: abikõlblikke abisaajaid on palju, kuid süsteemi stabiliseerimiseks ei tehta enam mingeid sissemakseid. Ja just seetõttu ähvardab puudujääk nüüd lõpuks langeda ELi maksumaksjate kanda.
Eelmisel nädalal kukkus üle 400 endise Euroopa Parlamendi liikme kärbete vastu esitatud kohtuvaidluses läbi „teises kõrgeimas Euroopa kohtus“. Mainitud nimede hulgas on praegune Briti poliitik Nigel Farage ja Prantsusmaa presidendikandidaat Marine Le Pen.
Seega lükati hagejate kohtuvaidlus kärbete vastu tagasi, vähemalt selles etapis. See ei muuda aga fondi ebakindlat finantsolukorda: kui käimasolevad kulud jätkuvad, samal ajal kui fond tühjeneb, jääb üks oluline küsimus: kes maksab vahe kinni?