Austria Rahvapartei (ÖVP) saadik Euroopa Parlamendis selgitab, kuidas sellised ideed tekivad ja kuidas neid ohjeldada saab.
Samal ajal kui Brüssel arutab kasside mikrokiipe või köögiviljaburgereid, mõtlevad paljud kodanikud, kas ELil pole mitte pakilisemaid probleeme. Ajaleht Krone uuris Euroopa Parlamenti, et teada saada, miks selliseid algatusi üldse kaalutakse ja kes üritab neid ohjeldada.
ELi regulatiivsed algatused tekitavad korduvalt kahtlusi. Hiljuti jõudsid pealkirjadesse plaanid kodukasside kohustuslikuks mikrokiibistamiseks. Eesmärk on piirata ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust, kuid paljudele kodanikele jääb mulje, et Brüssel on hõivatud tühiste asjadega.
See pole esimene kord, kui sellised ettepanekud on rahulolematust tekitanud. Arutelud taimetoitlaste burgerite võimaliku keelustamise, vanusepõhiste tervisekontrollide või eakate üldise sõidukeelu üle on samuti hiljuti seadnud kahtluse alla ELi prioriteedid. Süüdistus: regulatiivne maania terve mõistuse asemel.
Austria parlamendiliige Lukas Mandl (ÖVP) näeb probleemi vähem süsteemis endas kui algatuste tohutus mahus. „See on tõesti oluline küsimus, kuidas me Euroopa tasandil jama ohjeldame,“ ütles ta ajalehele Krone.
Mandl selgitab, kuidas sellised ettepanekud tekivad: „Euroopa Parlamendis on 720 liiget. See on arvult umbes sama suur kui USA Kongress. Ja kõik 720 parlamendiliiget toovad lauale väga erinevaid ideid.“ Nende hulgas on häid ideid, halbu ideid ja tõepoolest ka absurdseid. „Kõik, mis Euroopas eksisteerib, on esindatud ka Euroopa Parlamendis.“
Silma särades lisab ta, et moto näib olevat, et igal 720 parlamendiliikmel tuleb välja mõelda midagi erilist, et silma paista.
Tihti on need nn ad hoc õigusaktid. Mandl toob näiteks vanemate juhtide sõidueksamite arutamise. See algatus sai alguse ühelt Prantsuse parlamendiliikmelt. Ettepanek oli kehtestada vanematele inimestele sõidueksamid pärast tõsiseid liiklusõnnetusi. “Seejärel tuleb seda parlamentaarsete läbirääkimiste kaudu aeglustada ja me tegime seda.”
Oluline erinevus riiklikest parlamentidest on see, et Brüsselis saab iga parlamendiliige esitada algatusi – ilma teiste liikmete toetuseta. Ideed on vastavalt mitmekesised. Mandl meenutab näiteks ettepanekut märgistada veinipudelid hoiatustega, sarnaselt sigarettidele. “Me aeglustasime ja takistasime seda samuti.”
Isegi suitsetamiskeeld avalikes kohtades jõudis täiskogu istungile. “Me takistasime seda häälteenamusega.”
Mandl osutab ka Euroopa Parlamendis muutunud võimutasakaalule. „See on Euroopa Parlamendi uus enamus, mis tegutseb tervema mõistusega ja soovib vähem ideoloogilist ülereguleerimist,“ ütleb ta, viidates perioodile pärast eelmisi valimisi. Need napid, kuid piisavad enamused võimaldasid leevendada metsade hävitamise regulatsiooni ja tarneahela seadust ning tühistada kavandatud sisepõlemismootorite keelustamise.