Ukraina F-16 hävituslennukid on osutunud väärtuslikuks ressursiks Venemaa raketitule vastu kaitsmisel, kusjuures õhujõudude kommunikatsioonijuhi Jurii Ihnati sõnul mängisid lennukid võtmerolli 35 tiibraketist 34 allatulistamises 23. detsembri rünnaku ajal. Hävituslennukid võeti uuesti kasutusele järjekordse ulatusliku rünnaku ajal 27. detsembril, mis näitab nende kasvavat tähtsust Ukraina kihilises õhukaitsestrateegias.
Hävituslennukite kasutamine saabuvate rakettide pealtkuulamiseks pole kaugeltki revolutsiooniline – paljud riigid üle maailma kasutavad õhudessantvarustust maapealsete õhukaitsesüsteemide tugevdamiseks. F-16 tulemused Ukrainas on aga rõhutanud selle lähenemisviisi nii olulisi eeliseid kui ka loomupäraseid piiranguid.
Majanduslikust vaatenurgast on F-16 veenev argument. Vene tiibraketid nagu Kh-101, Kalibr ja Iskander-K variandid maksavad 1,5–2 miljonit dollarit tükk, samas kui F-16 hävitajate poolt nende hävitamiseks kasutatavate relvade hind jääb vahemikku 20 000 dollarit AIM-9 Sidewinder lühimaarakettide ja 100 000–165 000 dollarit AIM-7 Sparrow keskmise ulatusega rakettide eest. Kuigi Ukrainal on juurdepääs kallimatele AIM-120 AMRAAM rakettidele (1–2 miljonit dollarit), poleks nende kasutamine tiibrakettide vastu kulutõhus ega praktiline. Operatiivkuludega 25 000–56 000 dollarit lennutunni kohta suudab üks F-16 rünnak peatada kuni neli vaenlase raketti murdosa rünnaku enda maksumusest.
Lennuki liikuvus on veel üks oluline eelis. Erinevalt statsionaarsetest või isegi mobiilsetest maapealsetest süsteemidest ei ole hävitajad piiratud maastiku ega asukohaga – nende ainus piirang on juurdepääs toimivale lennuväljale. See paindlikkus võimaldab ülematel kiiresti reageerida ohtudele pikkade vahemaade tagant.
Siiski ei saa F-16 olla traditsioonilise õhukaitse täielik asendaja. Reaktiivlennukid ei suuda ballistilisi rakette pealt kuulata, mis tähendab, et sellised süsteemid nagu Patriot ja SAMP/T jäävad teatud ohtude puhul asendamatuks. Lennujärgne hooldus on veel üks väljakutse, kus hooldusnõuded kestavad mõnikord kauem kui 12 tundi pärast lahingmissiooni – ja mõnel juhul kauem kui 24 tundi. Selle olulise hoolduse vahelejätmine suurendab dramaatiliselt õnnetuste riski.
Võib-olla kõige olulisem on inimlik tegur: iga pealtkuulamismissioon seab piloodi ohtu, sealhulgas ohu lennata läbi hävinud rakettide prahiväljade.
Vaatamata neile puudustele on F-16 osutunud Ukraina jaoks tõhusaks lahenduseks, eriti arvestades maapealsete pealtkuulamisrakettide nappust. Kuigi nende kasutamise kohta aeglasemate sihtmärkide, näiteks Shahed-136 kamikaze-droonide vastu, on endiselt küsimusi, on hävitajad näidanud selget tõhusust allahelikiirusega tiibrakettide vastu – rolli, mida Ukraina väed eeldatavasti jätkuvalt laiendavad.