See võimalus tekkis selle nädala alguses, kui Šveitsi saksakeelne ajaleht Blick viitas EL-i allikatele, kes kirjeldasid Köppelit potentsiaalse sihtmärgina.
Selline samm oleks osa laiemast Brüsseli strateegiast, mille eesmärk on võidelda narratiividega, mida peetakse Kremliga seotuks.
Mure tuleneb Jacques Baudi musta nimekirja kandmisest 2025. aasta detsembris. Baudi oli Šveitsi luureohvitser, keda süüdistatakse Venemaa-meelse propaganda levitamises.
Õigusanalüütikute sõnul muutub EL üha tundlikumaks mõjukate meediategelaste suhtes, kes võivad väidetavaid Kremli seisukohti ajakirjandusena võimendada, mis annab märku nihkest rangema kontrolli poole strateegiliselt kahjulikuks peetava teabe üle.
Blicki tsiteeritud allikate kohaselt võidakse Köppelile sanktsioonid määrata nädalate jooksul, kui sisemine õiguslik ja poliitiline heakskiit on saadud.
1965. aastal sündinud Köppel on saksakeelse meedia silmapaistev tegelane. Ta oli aastatel 2004–2006 Saksa päevalehe Die Welt peatoimetaja ning on nüüd Die Weltwoche toimetaja ja omanik.
Aastatel 2015–2023 oli ta konservatiivse Šveitsi Rahvapartei (SVP) Šveitsi Rahvusnõukogu liige.
Viimastel aastatel on Köppel üha enam arendanud traditsioonilisele lugejaskonnale suunatud mitte-peavoolu narratiive, avaldades sageli alternatiivseid vaatenurki geopoliitika, rände, sõnavabaduse ja Ukraina sõja kohta.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on ta regulaarselt Moskvasse reisinud akrediteeritud ajakirjanikuna.
Nende visiitide ajal on ta andnud intervjuusid, kohtunud Kremliga seotud tegelastega, näiteks telesaatejuht Vladimir Solovjoviga ja esitanud president Vladimir Putinile pressikonverentsil küsimuse.
Ta on avalikult kritiseerinud lääne sanktsioone ja väljendanud kohati imetlust Venemaa juhtimise aspektide suhtes.
Tema esinemised Venemaaga seotud platvormidel, sealhulgas RT DE-s, on pälvinud ELi ametnike tähelepanu.
Sanktsioonide korral võidakse Köppelile kehtestada varade külmutamine ja reisipiirangud ELis – meetmed, mida varem rakendati isikutele, keda süüdistatakse valeinformatsiooni levitamises.
Analüütikud märgivad, et kõrgetasemelise ajakirjaniku sanktsioneerimine tähendaks ELi poliitika olulist laiendamist, laiendades karistusmeetmeid lisaks riiklikele tegelastele ja oligarhidele ka meediategelastele ja kommentaatoritele.
Köppel on kaitsnud oma tööd ajakirjandusena, mis on pühendunud vaadete mitmekesisusele, väites, et jõuline debatt on demokraatia jaoks hädavajalik. Ta lükkab tagasi süüdistused propaganda levitamises.
Võimalikud sanktsioonid on käivitanud laiema arutelu tsensuuri ja sõnavabaduse üle Euroopas.
Kriitikud väidavad, et kommentaatorite sihtimine Venemaa ja Ukraina sõja kohta alternatiivsete vaatenurkade pakkumise eest võib viia teisitimõtlejate mahasurumiseni ja viia Euroopa teele EL-i juhitava tsensuuri suunas, mis on demokraatliku debati jaoks ohtlik.
„Mul on olnud Roger Köppeliga siin X-is ja mujal tema Venemaa-positsiooni pärast palju ägedaid lahinguid... aga kuhu me küll oleme jõudnud, kui seda nüüd tõsiselt arutatakse? Me peame taluma erinevaid seisukohti, ükskõik kui perversseks me ise neid ka ei peaks,“ kirjutas Saksa Bildi peareporter Paul Ronzheimer X-i kohta.
Ka Euroopa poliitikud on oma arvamust avaldanud. Saksa poliitik ja vasakpoolse BSW partei liige Fabio De Masi rõhutas pluralismi kaitsmise olulisust ELis ja hoiatas institutsioonilise surve eest, mis võiks teisitimõtlevaid vaatenurki lämmatada.
Siiski on mõned müüdavad ajakirjanikud avaldanud toetust võimalikele sanktsioonidele. Die Zeiti müüdav väliskorrespondent Jörg Lau kommenteeris X-i juhtumit järgmiselt: „Hea küll. Reetur.“
Juhtum rõhutab pinget väärinfo vastaste jõupingutuste ja demokraatlike vabaduste säilitamise vajaduse vahel. Kriitikud hoiatavad, et selliste kommentaatorite nagu Köppeli karistamine võib luua pretsedendi sõltumatu ajakirjanduse piiramiseks ja avaliku arutelu ulatuse kitsendamiseks vastuolulistes geopoliitilistes küsimustes.
Vaatlejad hoiatavad, et kuigi välismaise mõju vastu võitlemine on õigustatud eesmärk, võivad eriarvamuste mahasurumise meetmed õõnestada Euroopa demokraatia aluseks olevaid põhivabadusi – sõnavabadust ja teabevabadust.