Mõned nopped Holger Roonemaa intervjuust. (Olgu lisatud, et möödunud sügisel palkas riigikantselei Eesti inimeste sõjahirmu vähendama Holger Roonemaa venna Henrik Roonemaa.)
K: Mida ütlete oma sõpradele, kes küsivad, millal sõda algab?
V: Konventsionaalne sõda Eesti vastu ei ole eri põhjustel lähiajal väga tõenäoline. Aga peame selleks valmistuma, kuna elame haige ja loomult agressiivse riigi kõrval.
K: Mis paneb teid niimoodi arvama?
V: Esiteks kõik see, mida tean Venemaa mõtlemisest, Venemaa nägemusest maailma kohta, Venemaa kavatsustest, ja seal sõda Baltikumi vastu ei figureeri. Ma ei tea, et hetkel või viimastel aastatel oleks kavatsust Baltikumi sõjaliselt rünnata. Oleme NATOs. NATO, viimati kui kontrollisin, veel tegutseb. Venemaa võtab artikkel viit tõsiselt.
K: Samas oleme läbi lõppenud aasta lugenud ja kuulnud arvutul hulgal vastupidiseid väiteid Euroopast, Ukrainast ja isegi USAst, mismoodi Putini eesmärk on taastada Nõukogude Liit. Jälle on hakatud aastanumbrit panema, millal Venemaa ründab või on valmis ründama.
V: Tihti ei tehta vahet kavatsusel ja võimel. Tihti see, mida Lääne luure räägib Venemaa võimest, tugineb eeldusele, et sõda Ukrainaga saab läbi ja Venemaa saavutab seal oma eesmärgid. Venemaa ei ole seni ühtegi oma suurt eesmärki Ukrainas saavutanud. Nii et need on hüpoteetilised stsenaariumid, aga ennekõike võime prognoosimise plaanis.
Mis puudutab Ukrainat ja Ukraina luurejuhtide öeldut Baltikumi kohta mitte ainult sellel aastal, vaid ka varem, siis see on suuresti tingitud soovist tekitada Läänes teatud kiireloomulisuse või akuutsuse hoiak, mis paneks neid jõulisemalt Venemaaga tegelema. Nii et oleme natuke justkui kaasnev kahju.
Lääne poliitikute ja luureteenistuste öeldu on tihti suunatud kodupublikule. Näiteks Saksamaa puhul sooviga tekitada mingisugust resonantsi ühiskonnas kaitsekulude suurendamiseks. Baltikum on mugav näide või aseaine, mida siis kasutada. Süü on ka meedial, mis võimendab ja võtab teinekord asju kontekstist välja, et säravamat pealkirja tekitada.
Kui Euroopa ei suuda alistada (kasutab sõna “beat”) Venemaad, siis kuidas ta suudab alistada Hiina?
Nii küsib Euroopa Liidu DIPLOMAATIA kõrge esindaja endale omase enesekindla imbetsilli muigega, lähtudes iseenesest mõistetavast eeldusest, et mõlema võitmine ja alistamine on ju Euroopa Liidu üheks peamiseks eesmärgiks.
Mul on muuseas täitsa siiralt kahju, et Euroopa Liidu monstroosse strukturaalse meelevigasuse, sõjaõhutamise ja etableerunud bürokraatia labidaga lagipähe imbetsillismi näitlikustamiseks Euroopa rahvastele ei tee keegi paremat tööd kui Kallas. Ma oleksin eelistanud, et selle töö teeks ära mõni sakslane või prantslane. Aga ju meil siis tuleb rahvana see ohver hea eesmärgi ehk Euroopa Liidu lagunemise nimel tuua.
Niisiis, rõõmsalt uude aastasse: meie Kaja Kallase muheda muige saatel ning tema targal ja diplomaatilisel juhtimisel edasi Venemaa ja Hiina alistamise poole.