„2025. aastal tegime otsuseid, mis mõjutavad Eestit pikaks ajaks: kasvatame kaitsekulud üle 5% SKP-st, investeerime nelja aastaga lisaks 2,8 miljardit eurot riigikaitsesse. Samal ajal vähendame jõudsalt bürokraatiat, toome Eestisse uusi investeeringuid ja toetame majanduskasvu, sealhulgas miljardi euroga teehoidu ja 4-rajaliste teede ehitusse Tartu ja Pärnu suunal. Inimeste igapäevast hakkamasaamist toetab kindlasti see, et alates uuest aastast kehtib kõigile 700 eurone tulumaksuvabastus. See jätab majandusse suurusjärgus 800 miljonit eurot,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Kõik need otsused, nii julgeolekus kui majanduses, on tehtud selleks, et Eesti oleks hästi kaitstud ja kindla tulevikuga riik.“
Riigikaitses uued võimed
Alates 2026. aastast kasvavad Eesti kaitsekulud üle 5 protsendi SKP-st. Järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot, mis on Eesti suurim kaitsekulude kasv. See võimaldab kiiremini arendada õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahinguvõime ning panustada droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisse.
2025. aastal tarniti Eestisse HIMARS raketiheitjaid, CAESAR liikursuurtükke, laskemoona, õhuseire- ja õhutõrjesüsteeme.
Aasta jooksul astuti olulisi samme Eesti kaitsetööstuse arendamisel. Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplaneeringud Ermistus ja Põhja-Kiviõlis, käivitati Ämari minitööstuspargis külgmiinide tootmine ning loodi eeldused täiendavaks tootmisvõime kasvuks. Kaitseväes loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ning suurendati reservteenistuse toetusi.
Siseturvalisuses tugevdati elanikkonnakaitset. Uutesse suurematesse hoonetesse tulevad alates 1. juulist 2026 varjendid. Sellest aastast on olemas ja testitud ulatuslik ohuteavituse süsteem.
Ukraina igakülgne abistamine on Eesti valitsuse läbiv prioriteet. Eesti panustas 0,34% SKP-st Ukraina sõja võitmisse. Sellest 95 miljonit eurot läks Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks.
Välispoliitiliselt toetas Eesti Venemaale surve tugevdamist ja vene sõjamasina rahastamise takistamist.
Majanduskasv: rohkem investeeringuid vähem bürokraatiat
Majanduskeskkonna parandamiseks alustas tööd efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, mis tegi hulgaliselt ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks. Nendest 300 kiitis valitsus heaks. Aasta vältel on tehtud arendusi, et ettevõtjad saaksid esitada andmeid automaatselt - eesmärk on andmete küsimist vähendada kuni 90% -, lihtsustatud aruandlust, ca 1200-le väikeettevõttele on muudetud jõukohasemaks küberturvanõudeid
Tänavu käivitati suuremahuline investeeringute meede, et hoogustada vähemalt 100 miljoni euro suuruseid investeeringuid. Sügisel tehti esimesed otsused ja kolm projekti kogumahuga ca 400 miljonit eurot said riigi toetuse 44 miljonit eurot.
Valitsus taastas ühetaolise tulumaksuvaba miinimumi ja alates uuest aastast kehtib kõigile 700 eurone tulumaksuvabastus. Ettevõtete tulumaksus liigutakse ettevõtjasõbralikuma lahenduse suunas, kus maksustatakse eeskätt jaotatud kasumit. Oluline oli positiivse krediiditeaberegistri eelnõu algatamine, et ennetada liigset laenamist ja parandada taustakontrolli laenuandmisel.
Tööturu paindlikkuse suurendamiseks uuendati töölepingu reegleid. Riigikogule esitati planeerimisseaduse muudatused, et planeeringud kiiremini liiguksid ning omavalitsused saaksid paindlikumalt reageerida arendustele ja lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid.
Bürokraatia vähendamiseks revideerisid ministeeriumid oma määruseid, millest 14% lihtsustatakse või tunnistatakse kehtetuks. See tähendab vähem aruandlust, paberi asemel e-vorme ning kiiremaid loa- ja menetlusprotsesse.
Teehoidu suunatakse järgmistel aastatel senisest rohkem vahendeid: 2025–2028 on Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kavandatud kokku ligikaudu 932 miljonit eurot, sealhulgas 2+2 maanteelõikude rajamine Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu suunal.
Rail Balticu valmimiseks eraldati täiendav rahastus ligikaudu 267 miljonit eurot ning kogu Eesti trass kaeti ehituslepingutega. Valitsuse siht on, et hiljemalt 2030. aasta lõpuks oleks Eestis valmis piiriülene Rail Baltic raudtee vähemalt ühe rööpapaariga.
Energiavaldkonnas loodi Eleringile õiguslikud hoovad reservvõimsuste hankimiseks ja uute juhitavate võimsuste rajamiseks ning esitati Riigikogule arutamiseks energiamajanduse arengukava (ENMAK ), mis seab suuna energiapoliitikale kuni 2035. aastani.
https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-2025-aasta-fookuses-olid-riigikaitse-kindlustamine-ja-majanduskasv