Aasta 2025 läheb finantsturgude ajalukku perioodina, kus oli palju volatiilsust, poliitilisi pingeid ja tehisintellekti vaimustust. Kes meist oleks veel aprilli lõpus osanud prognoosida, et globaalsed aktsiaturud suudavad vaid kaheksa kuuga Donald Trumpi algatatud tollisõja kaosest edukalt väljuda ning aasta uskumatult heade tootlustega lõpetada?
Müts maha investorite ees, kes suutsid paanika haripunktis pea külma hoida ning soodsa hinnaga aktsiaid portfelli lisada. Turg on teid praegu selle julgustüki eest korralikult premeerinud.
Maailma finantsmeedia keskendub kõige enam USA aktsiaturgude käekäigule, kus on noteeritud suurimad ja kõige innovatiivsemad ettevõtted. Dollarites arveldavatel jänkidel pole millegi üle kurta, sest laiapõhjaline S&P 500 indeks kasvas aastaga 17,9% ning tehnoloogiasektorile keskendunud Nasdaq 100 kerkis 21,2%. Viimase viie aastaga on Nasdaq 100 indeksi väärtus kahekordistunud ning S&P 500 indeksi tõus on sellest vaid pisut väiksem. Parimat tootlust pakkusid mullu USA aktsiaturgudel kommunikatsiooniteenuste ja tehnoloogiaettevõtted ning suurimat pettumust valmistasid investoritele energia, tarbekaupade ja kinnisvarafirmade aktsiad.
Olukord on märksa minoorsem Euroopa investorite jaoks, kellel on dollari kukkumine euro vastu USA aktsiate aastatootlusest 13,4% ära söönud. Vaadates, millised plaanid on USA presidendil Föderaalreservi uue esimehega seoses, kes peaks alates maist presidendi soovil intresse riigis kiirelt alandama asuma, siis ma poleks sugugi üllatunud, kui aasta lõpus avastavad investorid, et dollar on euro vastu taas vähemalt 10% odavnenud. Löögi alla võib sattuda maailma suurima majanduse usaldusväärsus, mis fundamentaalselt ajalooliste tipptasemete lähedal kauplevatele USA aktsiatele midagi head ei tähenda.
Aasta 2025 läheb investeerimisajalukku verstapostina, kus 60 aastat Berkshire Hathawayd juhtinud Warren Buffett otsustas 95-aastaselt pensionile minna. Kuue kümnendiga kasvas ettevõtte aktsia hind tema juhtimisel 19 dollari pealt 755 400 dollarile. Numbrite keeles tähendab see, et aastal 1965 Berkshire Hathaway aktsiasse investeeritud 100 dollarit on praegu väärt pisut alla 4 miljoni dollari! Samal perioodil S&P 500 indeksisse investeeritud 100 dollarit on kasvanud 7480 dollarile. Erinevus on märkimisväärne ja tõestab Buffetti geniaalsust.
Buffetti tegemisi vaadates tasub eesootavasse aastasse piiludes olla USA aktsiaturgude suhtes ettevaatlik. USA on hakanud küll inimeste ja firmade maksukoormust vähendama ning ka langevad intressid peaksid pakkuma aktsiaturgudele tuge, kuid nii Buffetti enda indikaator, kolmandikule kasvanud vaba raha hulk Berkshire Hathaway portfellis, Shilleri P/E kui ka kiirelt kasvanud USA võlakoormus lehvitavad kogenumatele investoritele punast lippu. Üha keerulisem on leida atraktiivselt hinnastatud USA aktsiaid, mis ei oleks turul fundamentaalselt liiga kõrge hinnaga. Tehisintellekti vaimustuse toel võib spekuleerimisfestival muidugi mõnda aega veel jätkuda, kuid klassikalisest investeerimisest lugu pidavatel investoritel väga palju peale USA farmaatsiaettevõtete ning energia- ja kinnisvarafirmade aktsiate praegu uurida ei ole.
Ukrainas jätkuvast sõjast, pingelistest riigieelarvetest ja Euroopa madalast konkurentsivõimest hoolimata suutsid regiooni aktsiaturud mind isiklikult möödunud aastal positiivselt üllatada. Laiapõhjaline Eurostoxx 600 indeks kasvas aastaga 16,1% ning on nüüd investorite vara viimase viie aastaga pisut vähem kui 50% kasvatanud. Täielik staar oli Euroopa pangandussektori indeks, mis kasvas aastaga 76,4%. Viimane aitas teist aastat järjest näidata suurepärast kasvu Hispaania ja Itaalia aktsiaturgudel, mis on just pankade poole kaldu.
Veelgi suurem ja üllatavam kasv tuli teist aastat järjest Tšehhi, Ungari ja Poola aktsiaturgudelt, mis kasvasid aastaga eurodes mõõdetuna vastavalt 67,2%, 49,2% ja 46,5%. Ukraina sõja lõppemise lootus ja riikide paranenud makronäitajad on järjest enam investoreid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suunas vaatama pannud. Kõige õnnetumad on Taani aktsiaturule raha investeerinud investorid, kus farmaatsia ja roheenergia firmade jätkuva nõrkuse taustal oli korralikku tulemust keeruline saavutada. Sektoritest pakkusid Euroopas lisaks pankadele investoritele rõõmu kaitsetööstuse, kommunaalteenuste ja materjalitootjate aktsiad, pettumuse valmistasid kinnisvara ja tervishoid.
Tänavusse aastasse vaadates on Euroopa USA-ga võrreldes fundamentaalselt soodsamalt hinnastatud. Samas ei tule tuge intresside langetamise näol enam Euroopa Keskpangalt ning aktsiate edasine hinnatõus eeldab firmade kasumite kasvamist. Kõige reaalsem on see viitaja jooksul Saksamaal, kes investeerib riigina suuri summasid taristusse ja innovatsiooni. Saksamaa olukorra paranemine mõjub positiivselt Põhjamaadele ning nende kaudu ka Eestile. Fundamentaalselt on praegu kõige atraktiivsem Norra, keda toetavad nii odav Norra kroon kui ka lootus, et nafta hind taastub.
Eelmisel aastal pakkusid arenevad turud üle pika aja paremat tootlust kui arenenud turud. Absoluutne staar oli Lõuna-Korea, mis tehisintellekti buumi toel kasvas eurodes mõõdetuna 59,7%. USA-st pea kümme korda paremat tootlust pakkusid eurodes arveldavatele investoritele ka Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko ja Brasiilia.
Dollari kursi võimalik edasine nõrgenemine töötab arenevate turgude jaoks pärituulena ka alanud aastal. Väga huvitav on jälgida Ladina-Ameerikat, kus mitmed riigid on Argentina eeskujul liikumas poliitiliselt vasakult paremale, mis aitab kiirendada majanduskasvu ning meelitab piirkonda enam välisinvestorite kapitali.
Keerulisem on prognoosida Hiina arengut. Riik on tehnoloogiliselt mitmes valdkonnas küll väga võimekas, kuid poliitiliselt problemaatiline.
2025. aasta kohta prognoose tehes olin üks väheseid, kes Tallinna börsilt USA aktsiaturgudest paremat tulemust ootas. Lõpptulemusena oli Tallinna börsi tootlus S&P 500-ga samas suurusjärgus, kuid dollari kiire kukkumine andis selge võidu kohalikku börsi eelistanud investoritele. Alanud aastal on paranemas inimeste ostujõud ja loodetavasti ka meie majanduskasv.
Tallinna börsiindeksist moodustavad sektoritest suurima osakaalu pangad. Viimaste liikumine nii Euroopa kui ka Skandinaavia pankade vastu oli möödunud aastal pehmelt öeldes tagasihoidlik, kuigi otseseid negatiivseid põhjuseid peale Ukraina sõja selleks ei olnudki.
Välisinvestorid on pea kõik meie turult minema jooksnud ning survet edasiseks hinnalanguseks on keeruline näha. Pigem suureneb tõenäosus näha mõne aja pärast taas Tallinna börsi pankade vedamisel maailma parima tootlusega börside seas.
Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.
Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.
https://blog.swedbank.ee/privaatpangandus/mida-toob-aasta-2026-aktsiaturgudele