Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 18. detsembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE).
Eelnõuga võetakse üle kaks direktiivi: ELi direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu vastav raamotsus (Rootsi direktiiv); ELi direktiiv, millega muudetakse nõukogu vastavat otsust, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega.
Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mis on vajalik süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste liikmesriikide õiguskaitseasutuste suhtes tuleb kohaldada teabele samaväärse juurdepääsu põhimõtet. Direktiiviga viiakse terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 18. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE).
Eelnõu muudatused näevad ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad.
Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Varasem meede ei osutunud tõhusaks, näiteks alates 2023. aastast on välja antud vaid 366 vastavat elamisluba.
Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele.
Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks.
Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (u 1300 luba).
Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda.
Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026–2029 aastatel orienteeruvalt 14–27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37–65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 18. detsembril algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (786 SE).
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv ehk nn ühtse loa direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla 2 aasta kehtinud elamisloa puhul kuni 3 kuud; vähemalt 2 aastat kehtinud elamisloa puhul kuni 6 kuud.
Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni 9 kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle 3 kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral.
Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 18. detsembril algatatud elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE).
Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.
Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75–85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.
Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.
Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse-voeti-eelnou-kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmiseks-7/