Riigikogu võttis täna vastu koolijuhtide atesteerimiseks ja õpetajate karjäärimudeli loomiseks vajalikud seadusemuudatused, mis loovad ka seadusliku aluse tehisintellekti rakenduste kasutamiseks õppetegevuses.
“Riigikogus tehtud muudatused loovad kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused,” ütles seaduse menetlust juhtinud kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna. „Menetluse käigus otsustas parlament, et kolmeaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida nende kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega, kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses, omandavad või omavad magistrikraadi. Samuti on neil õigus õpetaja töötasu alammäärale.“
Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.
Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.
Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.
Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele. 1. märtsist kehtima hakkav õpetajate karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna põhimõtete sõnastamine – see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust ning sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele.
Määruse kavandi järgi saab vanemõpetaja astme õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja kutse põhjal ning kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse alusel. “Riigikogu menetluse käigus tehtud muudatuse eesmärk on minna esimesel võimalusel üle vanemõpetaja kutse alusel antavale karjäärisüsteemile ning Haridus- ja Teadusministeerium teeb selleks jõupingutusi juba 2026. aastal, võimestades selleks Õpetajate Liitu,” selgitas Kersna.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.
Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.
Riigikogu otsustas menetluse käigus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.
Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE) vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/kultuurikomisjon-et-et/riigikogu-vottis-vastu-seaduse-opetajate-karjaarimudeli-loomiseks/