Riigikogu põhiseaduskomisjon ja riigikaitsekomisjon leiavad, et Riigikogu peaks asuma muutma presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, millega sooviti kehtestada ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõue.
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Ants Froschi sõnul oli komisjon seisukohal, et muutmata kujul ei peaks parlament seadust uuesti vastu võtma. „Selleks, et kindlustada seaduse põhiseaduspärasus, teeme ettepaneku, et täiskogu asuks seadust muutma,“ ütles ta.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli riigikaitsekomisjon sama meelt. „Me peame ajateenijate keeleoskusnõuet kindlalt vajalikuks, kuid muudatused peavad paremini esile tooma seadusandja tahte. Seadusandja tahe kindlasti ei ole neid Eesti kodanikke, kes keeleoskusnõuet ei täida, kaitseväekohustusest vabastada või võimaldada neil kaitseväekohustusest kõrvale hiilida,“ ütles ta.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA) vastu 19. novembril. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt.
Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.
Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikaitsekomisjon-et-et/komisjonid-toetavad-ajateenijate-keeleoskusnouet-sisaldava-seaduse-muutmist/