„Kadõrovi puhul ei ole asi piirkonna stabiilsuses, vaid lojaalsuses Kremlile võimu säilitamisel Tšetšeenias. Tšetšeenias või õigemini Itškeerias pole aga järeltulijaks valemit. Kreml ise määrab, kes selles Kaukaasia piirkonnas on Kremli poliitika järeltulija ja esindaja. Kõike eelnevat arvesse võttes arvan, et pärast Kadõrovi surma on vaevalt oodata mingeid dramaatilisi muutusi. Kuid keskpikas perspektiivis võivad sellised protsessid alata,“ kommenteeris poliitikaekspert Oleksandr Antoniuk.
Tema sõnul pole Itškeeria opositsioonijõududel praegu piisavalt võimalusi enesekehtestamiseks, arvestades seal valitsevat režiimi.
„Esiteks mäletab tšetšeenia rahvas ise hästi, mida tähendab Vene saabas nende maal ja see pole rahva meeleoludes unustatud. Ja keskpikas perspektiivis käivitab poliitiline erosioon – see tähendab Kremli režiimi nõrgenemist – protsessid, mis loovad eeldused sisemiseks vastasseisuks, peamiselt Tšetšeenia võimustruktuuride sees olevate klannide vahel. Ma arvan, et see piirkond riskib saada üheks Venemaa Föderatsiooni destabiliseerimise keskpunktiks. 1990. aastate tulevahetustega periood on reaalsus, mis seal tänapäeval toimub, sest varasematel aastatel oleme juba näinud mitmeid sarnaseid episoode,“ märkis Antoniuk.