Brüssel plaanib valitsusvälistele organisatsioonidele miljardeid eurosi – järelevalve on endiselt ebamäärane

Miljardeid eurosi peaks laekuma kuni 2034. aastani, kuid kes sellest kasu saab ja milliste kriteeriumide alusel, jääb selgusetuks.

Euroopa Komisjon kavandab uut mitme miljardi euro suurust rahastamisprogrammi võitluseks „desinformatsiooni” ja „välismaise mõju” vastu. Programm nimega AgoraEU on kavandatud aastateks 2028–2034 ning see ühendab olemasolevad programmid CERV („Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused”) ja Loov Euroopa, teatas Berliner Zeitung.

Planeeritud kogueelarve peaks suurenema umbes 8,5 miljardi euroni. Võrdluseks, praegusel rahastamisperioodil aastatel 2021–2027 oli nendele valdkondadele saadaval vaid umbes 1,5 miljardit eurot. See tähendab peaaegu 600-protsendilist kasvu. Rahastamist antakse taas kodanikuühiskonna organisatsioonidele, vabaühendustele ja mõttekodadele.

Komisjoni ettepaneku kohaselt on AgoraEU keskne eesmärk „parandada juurdepääsu usaldusväärsele teabele“ ning võidelda „desinformatsiooni“ ja „välismaise mõju“ vastu. Programm on jagatud kolmeks tegevusvaldkonnaks: Loov Euroopa – Kultuur, MEDIA+ ja CERV+. Iga valdkonna vahendite konkreetne jaotus jääb aga ebaselgeks.

Just siit kriitika alguse saabki. Kuigi komisjon mainib kogusummat, ei ole vahendid eraldatud siduvalt, vaid need on lihtsalt „soovituslikult” struktureeritud. Konkreetseid summasid ega saajaid ei nimetata. Seetõttu hoiatavad kriitikud, et märkimisväärsed summad võivad voolata programmidesse, mille eesmärk on võidelda „väidetava desinformatsiooniga” – ilma selgete määratluste või läbipaistvate kriteeriumideta.

Euroopa Komisjoni eelnõus on öeldud, et kasvavate riskide – alates loodusõnnetustest kuni julgeolekuohtudeni – valguses peaks algatus „tugevdama elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet”. Mida see täpselt tähendab, jääb selgusetuks. Mõisted nagu „desinformatsioon” või „usaldusväärne teave” ei ole selgelt määratletud.

Eelmine CERV programm oli juba kriitika all. Kriitikute sõnul pooldasid rahastatud organisatsioonid sageli Euroopa föderalismi või sügavama ELi integratsiooni pooldavaid seisukohti, kuigi nad olid formaalselt kohustatud neutraalsust säilitama.

Plaanile annab lisaväärtust Itaalia uuriva ajakirjaniku Thomas Fazi uuring. Ta avastas, et EL kulutab igal aastal ligi 80 miljonit eurot meediaprojektidele nii liidus kui ka väljaspool, tegutsedes selliste loosungite all nagu "desinformatsioonivastane võitlus" või "faktipõhine reportaaž". Berliner Zeitungile antud intervjuus väitis Fazi, et neid vahendeid kasutatakse "selgete strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, et mõjutada avalikku arutelu ja edendada ELi tegevuskava".

Näitena tõi Fazi Stars4Media algatuse, mis on alates 2019. aastast saanud üle 8 miljoni euro. Üks projekt, "LucidAREurope", on suunatud ELi ja selle institutsioonide "demüstifitseerimisele". Fazi sõnul on see toimetuse juhiste moodi ja õõnestab seega ajakirjanduslikku sõltumatust.

Uus AgoraEU programm peaks käivituma 1. jaanuaril 2028. Kuni selle ajani intensiivistub Brüsselis arutelu miljardite rahastamise, poliitiliste narratiivide ja läbipaistvuse üle tõenäoliselt veelgi.