Eesti on bürokraatia vähendamise eestvedaja Euroopa Liidus

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on bürokraatia vähendamine valitsuse prioriteet, nii Eesti siseselt kui Euroopa Liidus. „Praegune valitsus on esimene, kes on võtnud ette bürokraatia vähendamise süstemaatiliselt, tehes selleks ettepanekuid ka Euroopa Liidu tasandil, et vähendada koormust meie ettevõtjatele ning tõsta ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet,“ sõnas Keldo.

Ettepanekud koondas Eesti juhtimisel kokku kutsutud samameelsete riikide mitteametlik töörühm „Friends of Simplification“, mille eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni bürokraatia vähendamisel.  Töörühma nimel esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav Euroopa Komisjonile nimekirja 188 ettepanekuga, mille osas on lihtsustamine vajalik ning ka põhimõtete dokumendi, kus tehakse ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks.

“Ettepanekuid tegid liikmesriigid ja ka ettevõtlusorganisatsioonid ning need puudutasid pea kõiki valdkondi, mida Euroopa Liit reguleerib. Eesti on olnud siin eestvedaja, kutsudes ka teisi riike aktiivselt kaasa mõtlema ja välja pakkuma regulatsioone, mida tuleks Euroopa Liidu tasemel muuta, et Euroopa Komisjon saaks edasi analüüsida võimalusi bürokraatia vähendamiseks,” selgitas Särav.

Asekantsler Särav märkis ka, et töörühma eesmärk on edendada paremat seadusandlust, vähendades ettevõtjate ja avaliku sektori  halduskoormust. „Näiteks soovitame, et uute seadusandlike algatuste ettevalmistamisel loodaks ühtne, selge õigusakt, mitte mitmeid kattuvaid regulatsioone, mis muudab ettevõtjatele Euroopa Liidu reeglites orienteerumise keeruliseks. Samuti võiks Euroopa Komisjon õigusaktidesse sisse viia aegumisklausli, mis tähendab, et teatud regulatsioonid aeguvad automaatselt, kui neid ei otsustata pikendada."

Uute õigusaktide mõju soovitab töörühm põhjalikult hinnata. Selleks tuleks välja töötada ühtne metoodika halduskoormuse mõõtmiseks ja tuvastada koormavad nõuded juba eelnõude ettevalmistusetapis. Samuti tuleks hinnata delegeeritud ja rakendusaktide mõju ning viia läbi konkurentsivõime kontroll. Põhimõtet „üks sisse, üks välja“ tuleks rakendada järjepidevalt ja läbipaistvalt. Hindamisse tuleks kaasata ettevõtjad, eksperdid ja ametiasutused. REFIT ehk Euroopa Liidu seaduste mõju saavutamine minimaalse maksumusega, peaks olema kohustuslik raamistik ning tagasiside andmine ettevõtetele ja kodanikele lihtsaks tehtud, näiteks „Have Your Say“ portaali kaudu.

Särav tõi näite ka konkreetsetest algatustest, mille osas tehti ettepanek Euroopa Liidu tasemel regulatsiooni muuta. „Ühelt poolt kehtestab maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (DAC7) piirangu, et kogutud andmeid võib kasutada ainult maksuseaduste kohaldamise eesmärgil, aga teiselt poolt kehtestab ta digiplatvormidele, nagu näiteks majutusplatvorm Airbnb, aruandluskohustuse seoses teabe automaatse vahetamisega. Selleks, et saaks rakendada andmete ühekordse esitamise põhimõtet, peab direktiiv eemaldama piirangud andmekasutuse ulatuselt  ja selgesõnaliselt sätestama, et juba esitatud andmeid peab olema võimalik taaskasutada liikmesriigi siseselt ka muudel eesmärkidel, vastavalt seadusele. Näiteks järelevalveks või statistika koostamiseks. Lisaks tuleks leida lahendus kahe eraldi aruandlusnõude ühendamiseks, et platvormid saaksid andmeid esitada ühe korraga.“

Ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks teeb töörühm ettepaneku kasutada reaalajamajanduse võimalusi Euroopa Liidu ühtsel turul. Selleks tuleb standardiseerida äriandmed (nt e-arved ja e-tellimused), koguda andmeid vaid üks kord ning tagada nende taaskasutus ja kvaliteet. Samuti tuleks edendada andmete ristkasutatavust ametkondade vahel, kasutada ühtseid andmevorminguid ning laiendada e-arvete ja e-kviitungite kasutust koos reaalajas maksuaruandlusega.

Ettevõtjatele tuleks pakkuda tööriistu, mis aitavad neil lihtsamini täita regulatiivseid nõudeid. Selleks tuleks muuta avaliku sektori teenused ühtse digivärava kaudu isikupärastatuks ja ennetavaks ning pakkuda näiteks tööriistu digitaalse tootepassi loomiseks või ohtlike toodete tuvastamiseks veebipoodides. Samuti võiks kasutada tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mis annavad reaalajas juhiseid ja kontrollivad vastavust nõuetele, aidates ettevõtetel keerulistes regulatsioonides paremini orienteeruda.

Ettepanekute nimekirja eesmärk on edendada paremat seadusandlust, vähendades ettevõtjate ja avaliku sektori regulatiivset ja halduskoormust ning tagada, et EL-i regulatsioonid on tõhusad, läbipaistvad, tulevikukindlad ja soodustavad innovatsiooni, kasvu ja konkurentsivõimet.