EL muudab impordi kallimaks: uus CO₂ maks mõjutab tööstust ja tarbijaid

Alates 1. jaanuarist on jõus EL-i määrus nn süsinikuheite piirimaksumehhanismi kohta. Ettevõtted, kes impordivad Euroopa Liitu energiamahukaid tooteid, nagu teras, alumiinium, väetised või vesinik, peavad nüüd maksma süsinikumaksu. Seda tehakse sertifikaatide ostmise teel, mille arv põhineb tekitatud heitkogustel. Euronewsi andmetel on sertifikaadi hind – mis vastab ühele tonnile CO₂-le – 70–100 eurot.

EL põhjendab meedet sooviga kaitsta kodumaist tööstust. Kuna Euroopa tootjad peavad juba maksma CO₂-maksu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kaudu, on eesmärk takistada ettevõtetel oma tootmise ümberpaigutamist riikidesse, kus puuduvad võrreldavad kliimaalased regulatsioonid.

Siiski ei mõjuta see ainult toorainet. Määrus hõlmab ka valmistooteid, nagu raudteerööpad, lüüsiväravad, alumiiniumtraadid ja suured alumiiniummahutid. Väetiste puhul saab arvutusse lisada isegi nn kaudsed heitkogused – näiteks elektrienergia tootmisel. Arvutus põhineb keerukatel ELi valemitel ja seda peavad kontrollima akrediteeritud audiitorid.

Lisaks maksule kehtivad ulatuslikud aruandlus- ja teavitamiskohustused. Alates 2023. aasta oktoobrist on importijad kohustatud esitama üksikasjalikke kvartaliaruandeid kaubakoguste ja heitkoguste kohta. Nõuete täitmata jätmine võib nüüd kaasa tuua sanktsioone.

Kriitikud hoiatavad, et süsinikuheite piirimaksumehhanism võib Euroopa majandusele rohkem kahju kui kasu teha. Aruande kohaselt on USA energeetikaminister, aga ka sellised riigid nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Hiina määruse vastu sõna võtnud. Kardetakse, et import väheneb, Euroopa ettevõtted kannatavad jätkuvalt kõrgete CO₂-kulude all ning lõpuks kanduvad tõusvad hinnad edasi tarbijatele ja ettevõtetele.