Intellektuaalomandi valdkonna arendamine aitab teha sammu targema majanduse poole

Kolmandat aastat järjest oli Eesti WIPO poolt septembris avaldatud rahvusvahelises innovatsiooniindeksis 139 riigi hulgas 16. kohal. Teiste riikide kolleegidega vesteldes on paljud väljendanud imetlust, et nii väikese majandusega riigi jaoks on see suurepärane saavutus.

Me asume nii kõrgel peamiselt seepärast, et meie iduettevõtted on väga edukalt kaasanud riskikapitali ja meil on toimiv digiriik – see tähendab, et digitaalsed teenused on kättesaadavad ja tänapäevane infotehnoloogia on laialt kasutusel. Punkte võidame ka hariduse ja iduettevõtluse ökosüsteemi näitajates.

Lähemal uurimisel selgub, et nõrgemad kohad on seotud intellektuaalomandi valdkonnaga – näiteks loomevaralt tulu teenimise näitaja pingereas asume alles 92. kohal. Indeksi kohaselt kasutab Eesti kõrgtehnoloogiat aktiivselt, kuid ei tooda ega kaitse seda piisavalt.

Ka Patendiameti tellitud ja sügisel avaldatud uuringu tulemusena tõdeti, et Eesti ettevõtjatel on arenguruumi oma kaubamärkidelt ja disainilahendustelt tulu teenimise oskuse vallas ning loomevara jäetakse õigel ajal registreerimata. Raporti kohaselt on ainult ligi pooled küsitletud ettevõtjad teadvustanud, et intellektuaalomand on osa ettevõtlusega kaasnevast tegevusest, ja oskab vajadusel oma äritegevuse toetamiseks tekkinud õigusi kasutada. Asjatundlikult tutvustab uuringut üks Eesti tunnustatumaid valdkonna eksperte Liina Puu Patendiameti ajaveebis.

Intellektuaalomandi oskuslik kaitsmine annab selge konkurentsieelise

Järgmine samm rahvusvahelises konkurentsivõimes kõige rikkamate riikide sekka jõudmisel on seotud aga just uute tehnoloogiate loomise, oma loomevara kaitsmise ja sellelt tulu teenimisega. Selleks peame paremini ära kasutama oma teadusasutuste kõrget taset ning viima teadustöö tulemused ärisektorisse.

See sama WIPO innovatsiooniindeks näitab, et kõige jõukamad ja konkurentsivõimelisemad riigid, nagu Šveits, Rootsi, Ameerika Ühendriigid, Korea Vabariik ja Singapur, paiknevad edetabeli tipus just tänu uute tehnoloogiate loomisele, tugevale intellektuaalomandi kaitsele ja innovatsiooni kommertsialiseerimisele.

Oma ligi aastase, kuid väga intensiivse kogemuse pealt selles valdkonnas julgen väita, et intellektuaalomandi temaatikat tundva eksperdi palkamine ettevõttesse tekitab aasta-paari pärast selge konkurentsieelise ja hakkab tänu hoolikalt kavandatud strateegilisele planeerimisele lisatulu tootma.

See on oluline vältimaks, et ettevõte jõuab oma arengus ühel päeval punkti, mil mõistetakse, et määrava tähtsusega investeering on jäetud tegemata, mistõttu on kasv olnud aeglasem ning teenitav tulu väiksem. Eriti kahju, kui see on juhtunud teadmatuse tõttu.

Koostöö WIPO-ga on kasulik arenguhüppe tegemiseks

Seepärast võib tänavu toimuv suhete tihendamine WIPO-ga olla Eesti jaoks olulise tähtsusega. See aitab meil luua moodsat raamistikku ja arusaama, kuidas teadus-, arendus- ja loometegevust ning sellest sündivat innovatsiooni majanduse ja heaolu jaoks paremini rakendada.

Eesti on esimest korda Kesk-Euroopa ja Balti riikide regionaalse grupi koordinaator ning oluliselt tihedamaks on muutunud ka Eesti ja WIPO kõrgetasemelised kontaktid. Sealhulgas on toimunud mitu kohtumist WIPO peadirektori ning justiits- ja digiministri vahel, kes riigis intellektuaalomandi valdkonda juhib, aga ka kohtumised välisministri ja Patendiameti peadirektoriga.

Väga õige samm oli WIPO peadirektori kutsumine tänavusele peaministri võõrustatavale rahvusvahelisele digitippkohtumisele Tallinn Digital Summit. Tänu sellele toimusid mitmed kõrgetasemelised kohtumised, mis aitavad nii poliitikutel kui ettevõtjatel teadvustada intellektuaalomandi valdkonna võimalusi.

Koostöö teadmiste arendamiseks ja vaidluste kiiremaks lahendamiseks

Kohtumiste käigus on allkirjastatud kaks koostööplaani. Esiteks minister Pakosta suvise visiidi käigus Genfi eelleping pilootprojekti loomiseks, mille raames avaneb meil uus võimalus WIPO abiga toetada intellektuaalomandi valdkonna teadmiste kasvu Eestis. Täpne programm on väljatöötamisel, kuid eesmärk on suurendada ekspertide arvu, kes aitaks muu hulgas kaasa innovatsiooni arengule meie ettevõtetes.

Intellektuaalomandi teadmistega töötajate arv mõjutab ettevõtete huvi ja oskusi loomevara ja tehnoloogiate kaitsmisel. Registreeritud patent, disain või kaubamärk on iga ettevõtte jaoks eraldiseisva lisaväärtusega vara ning selle pealt on võimalik teenida tulu. Samuti võib see mängida olulist rolli ettevõtte müümisel. Kusjuures Eesti on praegu üks kolmest riigist, kus sellist pilootprojekti alustatakse.

Teine projekt on oktoobris esimesel Tallinna visiidil viibinud WIPO peadirektori ja Patendiameti peadirektori allkirjastatud koostöömemorandum, mille eesmärk on koostöö loomine vaidluste kohtuvälise lahendamise valdkonnas. Selle tulemusena muutub kiiremaks ja kuluefektiivsemaks intellektuaalomandi vaidluste lahendamine.

WIPO aitab koolitada lepitajaid ning suurendada teadlikkust, mille tulemusel saab Eesti ettevõtjaid rahvusvahelises konkurentsis edukamalt kaitsta. Kahe kokkuleppe allkirjastamisega on rajatud soodne pinnas suhete edasiseks intensiivistumiseks.

WIPO tugevus on võimalus Eestile

WIPO on üks väheseid rahvusvahelisi organisatsioone, mis ei sõltu liikmemaksudest ja ei vaevle ressursipuuduses, vaid teenib omatulu. Ainuüksi nende eelmise aasta eelarve ülejääk oli üle 100 miljoni euro. Üks peamisi teenuseid on näiteks rahvusvaheline patendisüsteem. Kui leiutaja tahab oma patenti kaitsta mitmes riigis korraga, taotleb ta seda WIPO kaudu ja maksab vastava tasu.

Praegu on WIPO 1232 töötaja hulgas 113 riigi kodanikud, kuid kahjuks kuulub ka Eesti nende riikide hulka, kust ei ole veel kedagi. Seegi meie ego valusalt puudutav küsimus võib peagi positiivse lahenduse saada, sest lisaks laiaulatuslikumale kasule võib sõlmitud koostööst välja kasvada sobivate teadmistega ekspert, kes on seal töötamisest huvitatud ja võimeline ülitiheda konkursisõela läbima. Abiks on ka WIPO värbamisstrateegia üks põhikriteerium, milleks on geograafilise mitmekesisuse kasvatamine.

Ühes kevadises intervjuus ütles toona värske Patendiameti peadirektor Janne Andresoo, et Eesti ettevõtted teevad küll palju innovatsiooni, kuid ei kaitse oma tööstusomandit või loomevara piisavalt, sest nad ei ole sellest teadlikud. Minu hinnangul võimaldavad koostöö WIPO-ga ja juba alustatud koostööprojektid Patendiametil selle nutikal juhtimisel areneda intellektuaalomandi kompetentsikeskuseks ning just seda teadlikkuse kasvu toetada.

WIPO tugevus on võimalus Eestile ning meil tasub WIPO tööd väga tõsiselt võtta ja targa tegutsemise tulemusena alustatud koostööd edasi arendada.

Kolm eesmärki

Eesti Patendiamet saab 2029. aastal 110-aastaseks ning selleks tähtajaks võiksime riigina üheskoos seada eesmärgiks, et tänavu intensiivistunud koostöö oskusliku edasiviimise tulemusel on Eesti tõusnud WIPO iga-aastases innovatsiooniindeksis esikümnesse, WIPO-s töötab vähemalt üks tubli Eesti kodanikust ekspert ning järgmine Patendiameti uuring näitab selget arengut meie ettevõtete teadmistes ja oskustes.

Eesti teaduse kõrge tase ja ettevõtete innovatsioonivõimekus saavad oma täieliku potentsiaali saavutada vaid siis, kui neid toetab oskuslik intellektuaalomandi kaitse ja tulemuslik loomevara kommertsialiseerimine. Koostöö WIPO-ga aitab luua selleks vajaliku tugivõrgustiku, suurendab oskusteadmisi ning aitab ettevõtetel teadus- ja arendustegevuse tulemused tulu teenima panna. Nii on Eestil võimalus tõusta innovatsiooniindeksi kõige kõrgemasse liigasse ning kindlustada end rahvusvahelises konkurentsis targema majandusega riikide seas.