Kas tänavune ostujõu paranemine kiirendab inflatsiooni?

Eelmise aasta 11 kuuga suurenes inflatsiooni arvestamata jaekaubanduse müügimaht aastases võrdluses ligi 2% ja ettevõtete müügitulu 5% ehk 444 miljonit eurot. See näitab ligikaudu, kui palju rohkem kulutasid inimesed poodides varasema aastaga võrreldes.

Jaekaubanduse mahukasvu toetasid enim mootorikütuste ning selliste tööstuskaupade nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Tugevama piduriga oli müügimahu vähenemine aga nn supermarketites ehk jaekaubanduskettides, kus domineerib toidukaupade müük. Kaubanduskettide müügimaht on kahanenud juba pikemat aega.

Kuigi jaekaubanduse maht möödunud aastal kasvas, mõjutas seda paljuski 2024. aasta madalam võrdlusbaas. Ilma sesoonsete ja tööpäevade erinevusteta oli novembris see ligi 3% väiksem kui 2024. aasta lõpus. Samas näitab nii jaekaubandusettevõtete kui ka tarbijate kindlustunne paranemist. See on aga tarbimise suurenemise eeldus.

Aeglasem inflatsioon, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja allapoole liikunud intressimäärad suurendavad tänavu märgatavalt ostujõudu, mis peaks omakorda tarbimise kasvu hoogustama. Tarbimise kasvu toetab ka olukorra paranemine tööturul. Jaekaubandus moodustab eratarbimisest väga olulise osa, ligi kolmandiku.

Maksuküüru kaotamine ja maksuvaba tulu piiri tõstmine lisavad tänavu majapidamistele hinnanguliselt 700 miljonit eurot, mis on ligi 3% eratarbimisest. Samas suurendavad need maksupoliitika otsused rohkem mediaanpalka ja sellest kõrgemat tulu teenivate inimeste sissetulekut. Palgajaotuse alumistele detsiilidele on aga mõju tagasihoidlikum. Teisisõnu, suurem osa täiendavast tulust läheb mediaanist kõrgemat palka teenivatele majapidamistele.

Madalama sissetulekuga inimesed kulutavad tavaliselt võrreldes kõrgema sissetulekuga inimestega suurema osa lisanduvast tulust tarbimisele (sealhulgas jaekaubanduses). Seega, kuna tänavuse tulumaksumuudatuse mõjul suureneb rohkem mediaanist kõrgema sissetulekuga inimeste netotulu, avaldab see jaekaubandusele suhteliselt nõrgemat mõju. Samas tuleks arvestada, et kuigi sissetulekute kasvades väheneb jaekaubanduses tarbitava, eriti just esmatarbekaupadele (muuhulgas, toit, rõivad ja jalatsid, hügieeni- ja majapidamistarbed) tehtavate ostude osakaal, siis absoluutsummas peaks see suurenema.

Suurem nõudlus ahvatleb müüjaid hindu tõstma. Seda enam, et jaekaubanduse kasumlikkus vähenes eelmisel aastal esialgsete andmete järgi väga madalale. Tõepoolest, hinnad jätkavad tõusu, kuid Swedbanki praeguse prognoosi järgi aeglustub inflatsioon möödunud aasta ligi 5%-lt 3% lähedale. Muidugi võib arvestada riskiga, et hinnad kasvavad oodatust enam.

Samas, majapidamiste lähikuude hinnakasvu ootused eelmise aasta teisel poolel vähenesid. Samuti on vähenenud nende jaekaubandusettevõtete osakaal, kellel on plaanis hindu tõsta. Kuigi aktsiisitõusude tõttu kerkib osa kaupade hind, pidurdab tänavust hinnakasvu möödunud aastaste maksutõusude (sõidukimaks ja käibemaks) väljataandumine. Maailmaturul liiguvad toidutoorme hinnad veidi allapoole ning see peaks aeglustama toiduhindade tõusu Eestis. Praegu ei ole ka näha, et naftahind kerkiks. Lisaks peaks euro tugevnemine dollari suhtes pidurdama imporditud kaupade hinnatõusu või nende hindu hoopis vähendama.

Tulumaksumuudatustest lisanduvat kogu raha ei kasutata vaid tarbimiseks – see jaotub veel investeeringutele kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, oma kohustuste refinantseerimiseks ja hoiustamiseks. Kuna maksumuudatuste mõju hakkab tunda andma mõningase viitega, suureneb tarbimine järk-järgult. Seega, eespool mainitud põhjustel jääksin tarbimise tempo juures tänavu pigem konservatiivsemaks. Nimetatud põhjused peaksid pidurdama ka inflatsiooni kiirenemist.