Riigikogu arutas turvalise ja stabiilse elukeskkonna tagamisega seotud küsimusi

Riigikogu kuulas tänasel sügisistungjärgu viimasel istungil ära siseminister Igor Taro ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

 Taro sõnul on siseministri ülesanne tagada, et Eestis on turvaline ja stabiilne elukeskkond, kus inimene tunneb end kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. „Turvalise elukeskkonna alustala on küll ennetamine, aga samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa,“ ütles Taro.

„Eesti riigi puhul on meie eripäraks muu hulgas asjaolu, et meie idanaabriks on paraku ettearvamatu Venemaa Föderatsioon. Me oleme seda näinud ka eile ja täna. Tegevuste elluviimisel ja planeerimisel peamegi arvestama geopoliitilist julgeolekuolukorda. Meid mõjutab otseselt Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tegutsemine, nende vaenulik mõjutustegevus ning Venemaa kasvanud agressiivsus oma eesmärkide saavutamisel,“ toonitas minister.

Ta märkis, kui Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad end valmistama potentsiaalseks sekkumiseks, siis Siseministeerium ja meie allasutused peavad juba praegu igapäevaselt tegutsema ja sekkuma, et vaenulik tegevus meie riiki seestpoolt ei murendaks.

Taro tõi esile Siseministeeriumi viis prioriteeti aastateks 2025–2027.  

Esiteks, kriisiks valmisoleku tagamine ja kriisireservide moodustamine. Peame tegema kõik endast oleneva, et me päriselt kriisiolukordadeks valmis oleme. Vajalik on tagada Siseministeeriumi asutustele kriisirolliga vabatahtlike reserv, keda saamegi vajaduse korral kriisides rakendada. Teiseks peame tagama elanikkonnakaitse nõuete rakendamise, olgu selleks näiteks ohuteadete edastamine kõikides nutiseadmetes, sireenivõrgustiku toimivuse tagamine või selged nõuded ja juhised varjenditele ja varjumiskohtadele. Kolmandaks vajab siseturvalisuse tagamine ka meie ühist panust ja ka meie omavalitsuste panust. PPA on juba aastaid oodanud, et tõuseks ka kohaliku omavalitsuse korrakaitsevõimekus. Neljandaks peame tagama nii rahvastikuregistri kui ka muude valitsemisalaste teenuste digitaliseerimise. Riigiga suhtlemine peab kodaniku jaoks olema võimalikult mugav, lihtne ja kiire. Viiendaks peame prioriteedina hoidma valitsemisalas bürokraatia vähendamise. Selle näiteid tuleb päris mitmeid ka lähiajal Riigikokku menetlemiseks, näiteks relvaseaduse muudatused ja eelnõu, mis võimaldab sihistatud välistööjõu kaasamist tööturule.

„Meie jaoks on olulised meie inimesed ning tähtis, milline on meie elanike usaldus Siseministeeriumi asutuste suhtes. Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on nii aastatel 2024 kui ka 2025 olnud kõrge,“ ütles Taro.

Ministri sõnul võeti politseis kasutusele kriisirolliga abipolitseinike süsteem. Kogu Siseministeeriumi valitsemisala süsteemi võimestamiseks loodi siseturvalisuse karjäärikeskus. Keskuse eesmärk on osutada värbamise ja karjäärinõustamise teenust ning aidata oma tegevusega kaasa sellele, et siseturvalisuse valdkonnas juba töötavad inimesed leiaksid karjäärimuutust tehes sobivad võimalused ennekõike samast valdkonnast. Päästjate regioonides valmisoleku parandamiseks valmisid päästekomandod Jüris, Paides, Viljandis ja Haapsalus. „Need on maailmatasemel komandod. Ma arvan, et selliseid komandosid kusagil mujal väga palju ei leiagi, nii häid kui meie uued komandod. Päästeameti toetusel valmisid lisaks uued komandohooned ka Kostivere, Luhamaa, Luutsniku ja Rõuge vabatahtlikele päästjatele,“ märkis siseminister.

Ülevaatest selgus, et elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse parandamise valdkonnas oli palju edasiliikumist. Näiteks loodi Sisekaitseakadeemiasse elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus. Ulatusliku evakuatsiooni korralduseks loodi Balti riikide ülene töörühm, rajatud on sireenivõrgustiku esimene etapp ning süsteemi eesti.ee lisati mobiilirakendus. Suurendatud on kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast võimet ning valmis on elanikkonnakaitse veebikoolitus. „Oluline on esile tuua kuni 2027. aastani eraldatud laiapindse riigikaitse arendamise lisarahastust. See on muu hulgas mõeldud elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste katmiseks, kokku 130 miljonit eurot,“ ütles Taro.

Ta selgitas, et nii eelmine kui ka see aasta jätkati idapiiril ehitustöödega. „Töö jätkub ka järgnevatel aastatel eesmärgiga jõuda täieliku tehnilise varustatuseni aastaks 2029. Kui siiani oli põhirõhk taristu väljaehitamisel, siis edaspidi on fookus seirevõimekuse ja droonitõrjevõimekuste loomisel. Idanaabri tegevusest tingitult on nüüdseks alaliselt suletud ka Saatse saapa teelõigul liiklemine. Otsetee sulgemine toob kaasa muresid, mille leevendamist me veel ministeeriumide koostöös arutame,“ selgitas Taro.

Ta nentis, et üheks püsivaks küsimuseks on meie toimetulek rändesurvega. „Oleme tõhustanud rändemenetluste läbiviimist ja tugevdanud rändekontrollivõimekust.“  

„Viimastel aastatel mõjutasid Eesti ühiskonna sidusust kõige enam kestev Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja alanud üleminekuprotsess eestikeelsele õppele Eesti haridussüsteemis. Olulisel määral mõjutas ühiskonda ka kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste valimisõiguse piiramise arutelu ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu,“ ütles minister.

„Eesti keele õpet võimaldatakse Eestis mitme ministeeriumi valitsemisala kaudu. Siseministeeriumi partneriks on seejuures Integratsiooni Sihtasutus. 2024. aastal pakkus sihtasutus eesti keele õppeks peaaegu 13 000 õppekohta ning andis enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal,“ märkis Taro.

Minister tõi esile Siseministeeriumi valitsemisala olulisemad tegevused käesoleval aastal ja loetles vastuvõetud seadusi ja kavandatavaid eelnõusid.

Ta märkis ära Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. „Nüüd on seaduse tasandil selgelt määratletud ootused varjenditele, varjumiskohtadele ja varjumisplaanidele. Ka ajagraafik on selgelt määratletud,“ ütles Taro.

Siseminister ütles, et ühe probleemse kohana nii sellest aastast kui ka järgmise aasta vaatest peab esile tooma Eestis ja ka teistes riikides levivad kelmustelained. „See on tõsine probleem, mille Politsei- ja Piirivalveamet on endale ka järgmise aasta fookuseks võtnud. Plaan on muuta kelmuste ennetamise ja menetlemise põhimõtteid, konsolideerides valdkonna koordineerimine keskkriminaalpolitseisse, kuhu luuakse kelmusteadmiste keskus. Hetkel on selle loomise protsess veel pooleli ning järgmise aasta alguses on juba selgem, mis lisavõimekused ja peamised ülesanded sinna keskusesse koonduvad,“ selgitas Taro.

Taro märkis, et Siseministeeriumi valitsemisala sai riigieelarves võimaliku maksimumi. „Siseministeeriumi valitsemisalale palgatõusudeks on eraldatud 28,9 miljonit eurot. See võimaldab eesliini palgatõusu vähemalt 10%. PPA eesliini miinimumpalk saab olema 2130 eurot, see on tõus 280 eurot ehk 15,1%. Päästja miinimumpalk tõuseb 146 eurot ning on uuest aastast 1606 eurot. Päästekorraldaja miinimumpalk tõuseb 167 eurot ning on järgmise aasta algusest 1832 eurot. Meie valitsusala inimeste palgavahemikke arvestades maksavad töötajad hetkel 100–150 eurot kuus tulumaksu rohkem. Ka see summa kantakse uuest aastast inimeste kontole. Selle mõju koos palgatõusuga on juba tuntav,“ toonitas Taro.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andre Hanimägi (SDE), Mati Raidma (RE), Peeter Tali (Eesti 200), Vadim Belobrovtsev (KE) ja Urmas Reinsalu (1).

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]