Riigikogu kinnitas Eesti seisukohad ELi pikaajalise eelarve kohta, ent ei nõustu 2500 uue töökoha loomisega

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas tänasel istungil toetada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepanekut, mille maht on kava järgi ligi kaks triljonit eurot.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul on Euroopa Liidu järgmine seitsmeaastane eelarve 740 miljardi euro võrra suurem kui praegune. Lisaks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku luua eelarveväliselt 30 miljardi suurune Euroopa Rahutagamisrahastu ning 100 miljardi euro suurune Ukraina reserv.

„Eestile on ettepanekus kavandatud 6,5 miljardit eurot, mis on miljard rohkem kui praegu. Rahastuse kasv on Euroopale eluliselt vältimatu eelkõige halveneva julgeolekuolukorra tõttu. ELi eelarve võiks olla veelgi suurem, kui see aitaks veel paremini kaitsta ELi idapiiri, tõsta meie sõjalist kaitsevõimet, kaitsta Euroopa turgu ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Agressiivse Putini režiimi lähinaabrusel on piiririikidele suur mõju,“ rõhutas Tali.

Tali sõnul ei saa ELAK toetada halduskulude ja alaliste ametikohtade arvu kasvu Euroopa Liidu institutsioonides. „Valitsuse algne seisukoht nägi ette, et Eesti ei toeta halduskulude ja ametikohtade olulist kasvu, ent komisjon otsustas pärast elavat arutelu seisukoha sõnastust muuta selliselt, et Eesti ei toeta halduskulude kasvu ega ametikohtade arvu suurenemist üleüldse. ELAKi hinnangul ei ole sõnapaar „oluline kasv“ mõõdetav ega tähenda midagi.“

„Euroopa Komisjon soovib juurde luua 2500 uut töökohta ja tõsta halduskulusid 38 protsenti. See on pidu sõja ajal. Oma avalikku sektorit jõhkralt kärpiv Eesti ei saa säärase rahuaegse rahakulutamisega kuidagi leppida, sest ametnike arvu kasv toob paratamatult kaasa bürokraatia suurenemise. Meie eesmärk on bürokraatiat vähendada ja suunata uus raha meie kaitsesse,“ lausus Tali.

Kinnitatud seisukohtade järgi on Eesti jaoks eelarve läbirääkimistel esmatähtis tagada piisav ja järjekindel rahastus kaitsevalmiduse suurendamisele ning piiriüleste transpordi- ja energiaühenduste arendamisele, tagada Ukraina toetamine vastavalt nende vajadustele, kaitsta ettepanekus esitatud Eestile riigiplaani alusel eraldatavate vahendite mahtu ning saavutada täiendav rahastus Euroopa Liidu idapiiririikidele negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034 tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti rahanduskomisjoni arvamust arvestades koos parandusega toetada. Komisjon toetas ka teisi päevakorras olnud pikaajalise eelarvega seotud algatusi.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]