Rootsi migratsiooniameti siseinfo: enamik töötajaid mitte-rootsi taustaga

Samnytti aruanne pakub enneolematu pilgu Rootsi Migratsiooniametisse, tuues esile väljakutsed, mis on seotud töötajate koosseisu, töökoha kultuuri ja sisepraktikatega. Allikad, kes on ametis aastakümneid töötanud, kirjeldavad keerukat keskkonda, mida kujundavad keelerühmad, klannikuuluvus ja sisemised lojaalsussuhted.

Praegu on enamik ameti umbes 6000 töötajast mitte-Rootsi päritolu. Paljudel ei ole Rootsi kodakondsust ja töötajad räägivad oma grupis sageli oma emakeelt. Allika sõnul „mõjutab asju kõige rohkem see, et igaüks räägib oma emakeelt, seega ei saa aru, mida gruppide ja kolleegide vahel räägitakse.“ See dünaamika koos pikaajaliste klannivõrgustikega on väidetavalt toonud igapäevategevusse Lähis-Ida klannimentaliteedi.

Allikas kirjeldas, kuidas grupilojaalsus mõjutab elamislubade, töölubade ja muude haldusküsimuste otsuseid, mis mõnikord toob kasu sugulastele või klanniliikmetele. See käitumine muutus nii normaalseks, et see toimub avalikult, kartmata sisemisi tagajärgi. Lisaks on ameti puhkeruumis kuuldud laule ja hüüdeid, näiteks „jõest mereni“, mis peegeldavad mõnede töötajate poliitilisi või kultuurilisi kuuluvusi.

Migratsiooniamet teostab järelevalvet varjupaiga, kodakondsuse ja Rootsi elamisloaga seotud oluliste otsuste üle. 2015. aasta pagulaskriisi ajal ilmnesid struktuurilised nõrkused, mis mõjutavad tänaseni juhtimist, järelevalvet ja õiguskindlust.

Rootsi väljakutsed on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Kanada paigutas riigi hiljuti samasse reisihoiatuse kategooriasse Türgi ja Marokoga, viidates kasvavale jõuguvägivallale ja terrorismiohtudele. Võimud hoiatasid reisijaid olema valvsad elamurajoonides, kaubanduskeskustes ja avalikes kohtades, seostades arenguid rändesurvega seotud kuritegevuse kasvuga.