Strateegi veerg detsember

Aasta 2025 oli globaalsetele finantsturgudele väga hea, kuid investori teekond sellel ei olnud sugugi sile ja sirge, vaid täis muresid, hirme ning teadmatust tuleviku ees.

Parima tootluse saavutasid inimesed, kes suutsid säilitada külma närvi ning teadsid investeerimismängu „Tunne Donald Trumpi“ reegleid kõige täpsemalt. Aktsiaturgudele tekkis mõiste TACO (ingl Trump always chickens out), mille kohaselt töötas perfektselt strateegia osta aktsiaid siis, kui USA president Donald Trump taas kedagi või midagi ähvardas ning aktsiate hinnad sellega kiiresse langusspiraali suunas, et siis mõne päeva pärast rõõmsalt teatada, et teda on taas valesti mõistetud, mis olukorra aktsiate hinnaralli toel stabiliseeris.

Aasta 2025 kõige kuumemad teemad olid finantsturgudel tehisaru, dollar ja kuld. Võib julgelt väita, et tehisaru populaarsus ning valdkonna ettevõtete edulugu börsil aitas Trumpil mitmele suurele probleemile lahenduse otsimist tulevikku lükata. Pean silmas eeskätt USA riigivõla ohtlikult kiiret kasvu, varade kontsentreerumist üha väiksema hulga inimeste kätte ning keskmise ameerika perekonna ostujõu vähenemist.

Mure dollari tuleviku pärast tekitas olukorra, kus üle pika aja teenisid investorid arenevatel turgudel rohkem raha kui arenenud turgudel. Teine ohukoht on suurte USA börsiindeksite kontsentratsiooniriski suurenemine. Vähesed investorid teadvustavad endale, et laiapõhjalist S&P 500 indeksit ostes paigutatakse nende raha 40% ulatuses vaid kümnesse kõige suuremasse ettevõttesse.

Väärismetallide viimase paari aasta meeletu tootlus on kombinatsioon investorite reaktsioonist riikide võlakoormuse kiirele kasvule, geopoliitilisele ebakindlusele ja inimlikule ahnusele.

Aasta 2025 läheb investeerimismaailma ajalukku verstapostina, kui 60 aastat Berkshire Hathawayd juhtinud Warren Buffett otsustas 95-aastaselt pensionile minna. Kuue kümnendiga kasvas ettevõtte aktsia hind tema juhtimisel 19 dollari pealt 755 400 dollarile. Numbrite keeles tähendab see, et aastal 1965 Berkshire Hathaway aktsiasse investeeritud 100 dollarit on täna väärt pisut alla 4 miljoni dollari! Samal perioodil S&P 500 indeksisse investeeritud 100 dollarit on kasvanud 7480 dollarile. Erinevus on märkimisväärne ja tõestab Buffetti geniaalsust.

Föderaalreservi viimase istungi protokolli põhjal valitseb rahapoliitika otsustajate seas erimeelsus detailide osas, kuidas tasakaalustada inflatsiooni püsimise ja tööturu võimaliku nõrgenemise riske. Enamik keskpankureid näeb alanud aastal USA-s ruumi vähemalt üheks täiendavaks intressikärpeks. Peagi avaldab Trump mais ametisse astuva uue Föderaalreservi juhi nime ning see võib turu ootused intressimäärade edasise liikumise suhtes pea peale pöörata.

USA inflatsioon oli novembris aastases võrdluses 2,7%, üllatades finantsturge, sest inflatsiooni ootus oli 3,1%. Positiivse reaktsiooni pakkus ka USA ootel eluasememüügi indeks, mis kerkis kõrgeima tasemini alates 2023. aasta veebruarist. On tekkinud lootus, et langevad intressimäärad hakkavad USA-s eluasemenõudlust suurendama.

Euroopa Keskpank jättis vastavalt ootustele intressimäärad muutmata, kuid korrigeeris inflatsiooni ja majanduskasvu prognoose selleks ja järgmiseks aastaks senisest kõrgemale. Tänavu peaks euroala majandus kasvama 1,2% ja järgmisel aastal 1,4%. Inflatsioon peaks järgneva kahe aasta jooksul jääma 1,9% tasemele, mis on kenasti alla keskpanga soovitud 2% taset. Avalikustatud näitajate pealt on raske näha, et keskpank enam intresse langetaks. See võib kaalumise alla tulla vaid siis, kui inflatsioon aeglustub oodatust kiiremini või majanduskasv valmistab pettumuse. Kindlasti jälgitakse ka dollari kurssi euro vastu ning euro edasise kiire kallinemise korral võidakse taas rahapoliitilisi otsuseid arutama hakata.

Inglise keskpank langetas intressimäära oodatult 25 baaspunkti 3,75% peale. Rootsi keskpank näeb riigi majanduse väljavaadete paranemist ning jättis intressimäära 1,75% peale. Norra keskpank jättis intressimäära 4% peale, kuid on mures majanduse jahtumise ja tööturu nõrgenemise pärast.

Aasias tõstis Jaapani keskpank intressimäära 25 baaspunkti 0,75% peale ning viitas võimalusele, et inflatsiooni ohjeldamiseks võidakse intresse veelgi kergitada. Intressid pole Jaapanis viimase 30 aasta jooksul nii kõrged olnud ning nende edasine kerkimine võib kaasa tuua finantsturgude volatiilsuse kasvu.

Investorite jaoks pakkusid detsembris parimat tootlust Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Ida-Euroopa aktsiaturud, mis kasvasid eurodes mõõdetuna 6,9–7,9%. Sektoritest vedasid tõusu kõige tugevamini pangandus ja tööstus.

Langevaid aktsiaturge oli aasta viimasel kuul vähe. Kehvemini läks Brasiilia ja India aktsiaturul, mis eurodes mõõdetuna kukkusid vastavalt 2,7% ja 2,3%. Brasiilias võeti lihtsalt kasumeid pärast eelmiste kuude tugevaid esitusi. Ladina-Ameerika on huvitav regioon ka alanud aastasse piiludes. Mitmed riigid on poliitiliselt Argentina eeskujul vasakult paremale suundumas, mis aitab suurendada majanduskasvu ja meelitada regiooni rohkem väliskapitali. Positiivselt mõjub ka dollari odavnemine, mis muudab laenude teenindamise odavamaks.

Eurostoxx 600 indeks tõusis detsembris 2,9%. Samal ajal langes S&P 500 indeks möödunud kuul eurodes mõõdetuna 1,1% ning Nasdaq100 1,6%. Investorid on hakanud kahtlema tehisintellekti tehtud hiiglaslike investeeringute tasuvuses. Triljonitesse dollaritesse kasvanud ettevõtete turuväärtuste õigustamiseks peaksid ka firmade kasumid kiiresti kasvama hakkama, kuid kõrgete ootuste korral on lihtne pettuda. Tekib olukord, kus võitja võtab kõik ning kõik ei pääse marjamaale ja paljud firmad võivad olla sunnitud oma investeeringud maha kandma. Kui neid tehti peamiselt laenuraha arvel, siis võib pilt rahaliselt kujuneda veel nutusemaks.

Fenomenaalse kasvu tegid 2025. aastal Euroopa pangad, mis tõusid aastaga keskmiselt pisut enam kui 76%. Finantssektori vaimustavate näitajate toel ületas Euroopa aktsiate tootlus kohalikus valuutas USA turge neli korda! Nii suurt Euroopa edulugu pole finantsturgudel kaua aega esinenud ning kindlasti motiveerib see kapitalil langeva dollari ja kõrge hinnataseme tõttu USA-st teistesse regioonidesse liikuma.

Novembri lõpu seisuga oli enamik välisinvestorid Tallinna börsilt lahkunud ning võisid aasta lõpus vesise suuga pealt vaadata, kuidas aktsiad meie kohalikul turul kuuga 5,5% kasvasid. Aastaga kasvas Tallinna börs 17%, mis on väga korralik tulemus. Kuna suuri müüjaid enam sisuliselt ei ole ning samas Eesti inimeste maksukoormus alanud aastal alaneb, siis võib see majanduskasvu hoogustumisega koos viitaja jooksul kaasa tuua olukorra, kus meie kohalik börs on taas maailma parima tootlusega börside esirinnas. Kõige suurem tõenäosus üllatada on Baltikumi pankadel, kelle kasv on Euroopa ja Skandinaavia sama sektori ettevõtetega võrreldes olnud viimase paari aasta jooksul kordades väiksem, samas kui majandustulemused on olnud võrreldaval tasemel.

USA võlakirjaturg ootab pingsalt Trumpi otsust, kellest saab järgmine Föderaalreservi president. Detsembris väga suuri muutusi võlakirjade intressitasemetes ei toimunud, kuid lähitulevikus on tõenäoline, et näeme volatiilsuse kasvu.  

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus kuuga ei muutunud ning püsib 3,49% juures. USA 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis detsembris 4,04% juurest 4,18% tasemele. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus oli kuu lõpus 4,86%, kasvades möödunud kuuga 0,16%.

Euroopa võlakirjaturul detsembris intressid pisut tõusid. Kuna Euroopa Keskpank lähitulevikus intresse enam ei langeta ning pikemas perspektiivis on intresside tõstmine langetamisest tõenäolisem, siis võime ka võlakirjadel näha pigem tootluste kasvu.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus novembri lõpu 2,04% tasemelt detsembri lõpuks 2,13% juurde. Saksamaa 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 2,72% juurest 2,89% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus novembri lõpu 2,26% tasemelt detsembri lõpuks 2,32% juurde. Prantsusmaa 10 aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 3,42% juurest 3,59% tasemele.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus novembri lõpu 6,68% tasemelt detsembri lõpuks 6,89% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus langes kuuga 4,96% juurest 4,93% tasemele. Kokkuvõttes oli kuu stabiilne, kuid praegu antud võlakirju ostes saab investor ühe riskiühiku kohta liiga vähe tootlust.

Hirm hõbeda hinnarallist ilma jääda tekitas detsembris olukorra, kus turule tuli juurde palju spekulatiivset raha. Selle mõjul tõusis hõbeda hind kuuga pea kolmandiku kõrgemale, mis on kahtlemata väga ootamatu sündmus. Kulla kiire kallinemise taustal räägiti finantsturgudel juba kuid tagasi, et järgmine suur tõusja on hõbe, kuid sellises mastaabis ja nii kiiret hinnaliikumist julgesid vähesed analüütikud prognoosida. On spekuleeritud ka selle üle, et Trump lisab hõbeda strateegiliselt kriitiliste metallide hulka ning võib kaaluda ekspordikeelu seadmist. Taolised kuulujutud võivad lähitulevikus tekitada hõbeda hinnas suurt volatiilsust.

Naftaturg on viimasel ajal olnud väga heitlik. Turuosalised püüavad hinnata USA valitsuse avaldusi Venezuela energiatarnete kohta ning selle võimalikku mõju globaalsele pakkumisele. Teiselt poolt takistab nafta hinna kallinemist lootus Ukraina sõja lõppemise osas ja potentsiaalne Venemaa-vastane sanktsioonide leevenemine. Viimane on siiski liiga naiivne lootus ning lähitulevikus on tõenäolisem nafta hinna kallinemine.

Föderaalreservi otsus intresse alandada ning Euroopa Keskpanga intresside muutmata jätmine triivis dollari kursi detsembris 1,3% allapoole. Uue aasta alguses plaanib Trump avalikustada uue Föderaalreservi juhi nime, mis võib dollari kurssi täiendavalt nõrgendada.

Uus aasta toob finantsturgudele uued võimalused ning vanad riskid, millest oleme varem juba korduvalt rääkinud. Küsimus on vaid selles, millal mingi konkreetne risk realiseerub ja kui valmis investorid selleks olid. Aasta 2025 tõestas ilmekalt, et edu tõi globaalne hajutamine. Kui dollari kukkumine ajas tuju ära, siis mõne teise valuuta tugevnemine tõi taas naeratuse näole.

Loodan, et alanud aastal vähenevad geopoliitilised riskid ning investorid saavad taas hakata rohkem keskenduma ettevõtete tulemustele. See aitab välisinvestorite raha meelitada tagasi piirkondadesse, millele on juba aastaid ülekohtuselt liiga tehtud.

Soovin, et leiaksite aega enda investeeringute portfell üle vaadata, veendumaks et see ei sisalda ööund häirida võivaid riske. Hea portfell ei juhindu turu kõige populaarsematest nimedest, vaid parima riski-tulu suhtega instrumentidest. Ärge võrrelge enda portfelli teiste investorite omaga, sest see tekitab vaid mõttetut stressi. Igal investoril on oma tee, oma soovid ja võimalused ning tähtis on valitud teekonnal järjekindlalt edasi liikuda. Head uut investeerimisaastat!

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg. 

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.