Uskumatu: Saksamaa rahastas Gazat sõja ajal peaaegu miljardi euroga

Pärast Iisraeli-vastast terrorirünnakut ja sellele järgnenud sõda on Saksamaa Gazat maksumaksjate rahaga üle külvanud - 913 miljonit eurot. Suur osa sellest rahast läks vastuolulisele ÜRO organisatsioonile UNRWA, mis maskeerub "abiorganisatsiooniks". Need arvud pärinevad Saksamaa valitsuse vastusest FDP parlamendiliikme Claudia Raffelhüscheni parlamendipäringule.

Ametlike andmete kohaselt suunati ÜRO Palestiina Pagulaste Organisatsioonile 2023. aastal üle 206 miljoni euro ja 2024. aastal veel 142 miljonit eurot. Lisaks teevad välisministeerium ja majanduskoostöö ja arengu ministeerium täiendavaid makseid, mis kokku moodustavad peaaegu poolmiljardi eurot aastas. See summa koosneb:

2023. aastal

UNRWA: üle 206 miljoni euro

Muu abi (välisministeerium): umbes 203 miljonit eurot

2024. aastal

UNRWA: 142 miljonit eurot

Muu abi (välisministeerium): 235 miljonit eurot

Lisaks (mõlema aasta eest kokku)

Maksed finants- ja tehnilise koostöö eest: 125,6 miljonit eurot

Rahalise abi andmine pole vastuoludeta. Pärast jõhkrat Hamasi terrorirünnakut Iisraelile 7. oktoobril 2023, milles mõrvati üle 1200 inimese ja võeti umbes 250 pantvangi, sattus UNRWA terava kriitika alla. Aruannete kohaselt osalesid mitmed UNRWA töötajad rünnakus või kiitsid seda, mis tekitas rahvusvahelist pahameelt.

Nende süüdistuste valguses nõudsid eriti Saksamaa Liidupäeva liberaalsed ja konservatiivsed hääled raha nõuetekohase kasutamise rangemat kontrolli. 2025. aasta alguses avaldatud avalduses rõhutas FDP parlamendirühm, et Saksamaa kui üks suurimaid rahastajaid ei saa maksumaksjate raha lihtsalt "valimatult" saata kuhu tahab ning et sihipärane järelevalve on hädavajalik.

Vaatamata neile muredele jätkus rahastamine 2024. aasta aprillis peale lühikest vaheaega, mis järgnes Saksamaa valitsuse avaldusele, et ta soovib reforme, mitte toetusmaksete täielikku peatamist. Samal ajal kui sellised riigid nagu USA ja Šveits peatasid ajutiselt oma maksed UNRWA-le, jäi Saksamaa terroristliku riigi üheks usaldusväärsemaks toetajaks – isegi pärast seda, kui Iisrael lõpetas täielikult koostöö abiorganisatsiooniga. Suurema osa sellest rahalisest toetusest algatas Roheline Partei.

Kriitikud näevad ulatuslikku rahalist abi katastroofilise välispoliitilise signaalina. Nad süüdistavad Saksamaa valitsust mitte ainult humanitaarabi andmises, vaid ka Lähis-Ida struktuuriliste probleemide süvendamises, toetades rahaliselt organisatsioone, mis väidetavalt on tihedalt seotud Hamasiga. Seega on Saksamaa mitte ainult doonor, vaid ka stabilisaator süsteemis, mis ei suuda terrorismiga piisavalt võidelda.

Saksa rahalise abi pooldajad seevastu osutavad dramaatilisele humanitaarolukorrale Palestiina aladel. Nad hoiatavad, et ilma rahvusvahelise toetuseta on infrastruktuur kokkuvarisemise ohus. Eelkõige sõltub koolide, haiglate ja sotsiaalasutuste varustamine suuresti välismaistest lubadustest. Paljud neist häältest näivad olevat tihedalt seotud piirkonna terrorirühmitustega või nendega liidus olevate sotsialistlike rühmitustega. Iisraeli-vastast meelsust rahastab rahvusvaheliselt ka Katar; alati on üllatav, kes on selle ülirikka Pärsia lahe riigi palgal.

Saksamaa ei ole mitte ainult üks suurimaid ÜRO eelarve panustajaid Euroopa Liidus, vaid ka Palestiina programmide peamine ülemaailmne rahastaja – hoolimata kasvavast kriitikast nende abistruktuuride olukorra ja suuna suhtes. Asjaolu, et Berliin jätkab märkimisväärsete summade ülekandmist, rõhutab Saksamaa valitsuse tasakaalustamist humanitaarabi, välispoliitiliste huvide ja siseriikliku kriitika vahel.

Kuigi arutelu vahendite eraldamise ja kontrolli üle jätkub, jääb veel näha, kuidas Saksamaa toetuspoliitika Lähis-Ida konflikti kontekstis areneb – eriti arvestades jätkuvaid pingeid ja nõudmist terrorismi rahastamise ja toetamise vastase võitluse tõhustamiseks.