Valitsus tahab jälle pensionide kallale minna!

Alles kevadel oli valitsuse arutelulaual võimalus pensionide indekseerimine lõpetada, mis õnneks jäeti ära, sest see oleks tähendanud sisuliselt pensionide külmutamist ja oleks pensionäride toimetulekut järgnevateks aastateks oluliselt halvendanud. Nüüd aga on riik leiutanud uue võimaluse, kuidas pensionäride arvelt kokku hoida. Kuigi formaalselt jäävad pensionid idekseerituks, siis sellega kaasnev pensionide tõus väheneb edaspidi drastiliselt. Nimelt väidetakse, et Eesti elukalliduse arvutamismetoodikas on aastaid olnud viga, mis on ülehinnanud elektrihinna mõju tarbijahindadele. Ja seetõttu väidab Rahandusministeerium, et indekseerimise mõjul on pensionid viimastel aastatel liiga palju tõusnud ning tuleviku tõusud on selle võrra tagasihoidlikumad. Ehk teisisõnu peaks uus arvutuskäik näitama elukalliduse tõusu väiksemana ja seetõttu ei tõuse ka pensionid enam senises mahus.

Sellel pildil on praegu väga palju valesti. Alustuseks, kas keegi tõepoolest tahab väita, et pensionide tõus on olnud elukallidusest kiirem ning pensionäride toimetulek on viimastel aastatel paranenud? Ei, pensionäride ostujõud on langenud ning indekseerimine on seda üksnes mingil määral leevendanud, aga kindlasti mitte ületanud. Meie suurimaks probleemiks on jätkuvalt majanduslangus ning Eesti ettevõtete toimetulekuraskused. Sellest saavad alguse nii palgatöötajate toimetulekuprobleemid kui ka alalaekumised riigieelarvesse. Ja suurt rolli ettevõtete toimetulekuprobleemides mängib lisaks maksutõusudele just seesama kõrge ja ebastabiilne elektrihind, mis on halvendanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, aga mille kohta nüüd väidetakse, et selle mõju elukalliduses on olnud ülehinnatud.

Just maksud ja energiahind on need probleemid, millega peab päriselt tegelema, mitte üritama pensionäride pealt kokku hoidmiseks arvutusmetoodikaid korrigeerida. Omamoodi huvitav küsimus on see, et kuidas me oleme oma energeetikapoliitikaga jõudnud üleüldse olukorda, kus isegi majanduseksperdid ei suuda selle hüpleva elektrihinna mõjusid mitme aasta jooksul korrektselt hinnata, aga ometi me eeldame, et sellise hinnaga peavad toime tulema Eesti inimesed ja ettevõtjad.

Ei tea jah, kas inimesed näevad poes valesti, et hinnad on kõvasti tõusnud ja ettevõtted, kes massiliselt praegu pankrotti lähevad, tunnevad valesti?

Nüüd on siis reformierakonnariigi strateegiline kommunikatsioon järjekordse infooperatsiooni käima pannud, kõik valvekoerad on välja veeretatud ja räägivad - elame paremini, kui kunagi varem, aga mitte nii hästi, kui tahaksime ( R.Vare ) või - kui sa ise midagi ei tee, siis ongi üpris halvasti ( nimetu ettevõtja ) või - käibemaksumäära langetamine ei too tarbijale kasu, aga teeb riigieelarvle kahju ( A. Hansson ) , sealt edasi manitsetakse - ajakirjanduses peab praegu olema vähem paanikat ( M.Lauristin ) ja kohe saimegi Delfi juhtikirjast teada, et - statistika ei tohi valetada ega meid vaeseks manada.

Kommunikatsiooni oravaratas on käima pandud ja propagandaga asfaldiaukude täitmine on taas hooga lahti läinud.

Aga kas kahe lapsega üksikemal, kes töötab kahe koha peal, elab äärmiselt kokkuhoidlikult ning kellel juba kuu keskel on raha otsas, on sellest jutust midagi kasu?

Tal pole isegi konserve nagu Jürgen Ligil, mida kuu lõpus lahti teha, et lastele laua peale panna.

Täiesti uskumatu , peaaaegu et olemegi jõudnud sinnani nagu nõuka ajal, kus poeletid olid tühjad ja raha kaotas iga päevaga väärtust, tehti reipalt lugusid tööeesrindlastest, plaani ületavatest töökollektiividest, võrreldi olukorda 1913.aastaga ja räägiti, kuidas esinevad veel mõned üksikud puudused, aga kohe kohe on kõik hästi ja kui veel pole, siis on süüdi rahvusvaheline imperialism ja nende salasepitsused.

Nagu teame, kukkus see kõik kolinaga kokku. Ei ole võimalik reaalsust lõputult ilustada. Kui ikka inimesed igapäevaselt oma isikliku tagumikuga tunnevad, et teel tulevikku on auk augus kinni, siis ei piisa kui neile rääkida, et tee on sile ja sirge, valitsejad on targad, ilusad ja head.

Sõnadega kindel ja kindlus ei püüa enam lolle lõputult. Sõnadega parem ja paremini samuti mitte.

Huultelt lugemine või meedia lugemine on juba üks ja sama.

Ükskõik kui palju loed, petta saad ikka ja kõvasti.

Inimene tegelikult ei hinda seda, kui talle valetatakse. Võibolla ühe korra vaatab mööda, teise korra annab andeks, aga lõputult valetamine teeb inimese vihaseks.

Eks valitsejad muidugi teavad seda hästi, sellepärast ehitataksegi vaikselt üles ka jälgimisühiskonda ja repressiooniaparaati.