Ta võtab uuringu peamised tulemused kokku:
Eksklusiivne What Car? uuring näitab, et elektriautod (EV-d) lõpetavad oma tegevuse oluliselt sagedamini kui diisel-, hübriid- või bensiinimootoriga mudelid ning elektriautosid remonditakse tee ääres oma keerukuse tõttu kõige harvemini.
What Car? küsis 29 967 autoomanikult nende rikete kohta viimase kahe aasta jooksul osana viimasest What Car? töökindluse uuringust, mis viidi läbi koostöös MotorEasyga.
Kokkuvõttes ütles 11% uuringus osalejatest, et nende auto on viimase kahe aasta jooksul rikki läinud, kuid elektriautode omanike rikete määr oli 16,8%, mis on kõrgeim kõigi kütuseliikide seas. Seevastu bensiinimootoriga autodest vajas remonti 10,7%, hübriidautodest läks rikki 14% ja diiselmootoriga sõidukitest 15%.
Lynn kritiseerib elektriautosid:
Need "päästavad planeedi", on vaiksemad, taastavad kohalikku tööstust ja pakuvad isegi atraktiivseid maksusoodustusi. Kerige paar aastat tagasi ja oli palju põhjuseid, miks osta särav uus Tesla või Polestari elektriauto vanamoodsa, suure saastega bensiini- või diiselauto asemel.
Ja ometi on kõik need argumendid ükshaaval ümber lükatud. Need ei aita keskkonda nii palju, kui me arvame, need on enamasti toodetud Hiinas, maksusoodustused on kadunud ja nüüd saame teada, et ka need kipuvad tõenäoliselt oluliselt kergemini rikki minema.
Lisaks kõrgematele kindlustuskuludele paljastatakse elektriautot, kui kallimat valikut:
Elektriautode rikkeid oli vähem tõenäoline kõrvaldada teele jäävas remonditöökojas, mis tähendas, et autojuhtidel oli väiksem tõenäosus oma planeeritud teekond lõpetada plaanitult ja nad pidid maksma ka kalli puksiirteenuse eest.
Ja muidugi, kui midagi peaks valesti minema, on selle parandamine tõenäoliselt kallim, kuna uuringud näitavad, et elektriautode remont maksab 30–50% rohkem kui bensiiniautodel, samas kui rehvide vahetamine purunenud rehvi korral on samuti kulukas, kusjuures ühe uuringu kohaselt maksab igaüks neist keskmiselt oluliselt rohkem, kui traditsioonilistel sõidukitel.
Kui kaua valitsused veel elektriauto ostmiseks survet avaldada suudavad?
Ükshaaval on kõik elektriauto omamise argumendid lagunenud. Selgub, et nende käitamine maksab rohkem. Maksusoodustusi hakatakse järk-järgult kaotama; alates sellest aastast ei ole need enam Suurbritannias teemaksust vabastatud ning jõuludest peavad nad hakkama maksma ummikumaksu Londonis ja tõenäoliselt peagi ka teistes suuremates linnades.
Lisaks kõigele sellele annavad nad autotööstuse Hiina kätte, hävitades ühe Euroopa peamistest tööstusharudest ja arvestades tootmisprotsessi keskkonnamõju ning kõiki neisse minevaid mineraale, ei pruugi need isegi keskkonnale paremad olla.
Mis puutub sellesse elektriauto pessimismi, siis elektriautodel poleks turul mingeid probleeme, kui need oleksid
a) töökindlamad,
b) parema kvaliteediga,
c) igas mõttes odavamad ja
d) pikema sõiduulatusega, kui bensiini- ja diiselautod.
Kuna nad langevad igas mõttes alla ootuste, jääb üle vaid kahtlane moraalne argument ja igaüks, kes arvab, et see saab kunagi olla peamine määrav ja otsustav tegur ärilises kontekstis, peab olema hull. Seetõttu on kogu see fars loomulikult sõltunud, nagu Lynn ütleb, „riiklikust planeerimisest oma halvimal kujul. See seadis suvalisi eesmärke, andis tööstusele toetusi ja maksusoodustusi, et need siis liiga kalliks muutudes tagasi võtta.“
Soovin ka teatada, et minu pensionil olev sõber, kellel on väga hea pension, on langenud elektriautode lõksu. Otsustades, et tema 13-aastane sisepõlemismootoriga auto on liiga vana, et seda usaldada, on ta ostnud mitte ainult elektriauto, vaid ka pea 1300 € maksva koduse laadimisühenduse. Ta kavatseb autot kasutada ainult kohalikeks sõitudeks, näiteks 4500 km aastas (absoluutne maksimum). Ainuüksi laadija eest makstav 1300 € võrdub pea 700 liitri bensiini maksumusega. Võrreldes näiteks tema vana 40 mpg kütusekuluga kulub tal koduse laadimisühenduse kulude katmiseks peaaegu neli aastat, rääkimata elektrienergia maksumusest ning uue elektriauto maksumusest ja amortisatsioonist. Kui ta kasutab uut autot vähem kui see, võtab see veelgi kauem aega.
Kahtlemata võib oma sisepõlemismootoriga auto õnnelik ostja oodata 15 aastat või rohkem õnnelikku ja odavat (ja usaldusväärset!) autosõitu, kusjuures suurem osa amortisatsioonist on kaetud.