Need ametnikud ei näidanud üles ärivaistu, kes oleks Rootsi ülerahvastatud vanglate kriisi ära kasutades kaubelnud vähemalt 1,5–2 korda suurema tasu. Analüüsime fakte ja küsime: kas see on laus rumalus või midagi hullemat?
Faktid:
Rootsi kulud: Ühe vangi ülalpidamine Rootsis maksab 11 500 eurot kuus (vangla, personal, toit, arstiabi jne). Aastas: 138 000 eurot vangi kohta.
Eesti tasu: Eesti saab Rootsilt 8500 eurot kuus vangi kohta – 26% odavamalt kui Rootsi ise maksab. Aastas: 102 000 eurot vangi kohta. 600 vangi puhul säästab Rootsi 21,6 miljonit eurot aastas!
Eesti „kasu“: Lepingu järgi teenib Eesti 30,6 miljonit eurot aastas 300–600 vangi majutamisega, mis katab vaevu valvamise, toitmise ja tervishoiu kulud, jättes minimaalse kasumi.
Miks preemiad? Kui probleem on Rootsil – ülerahvastatud vanglad (141% täituvus) –, oleks Trumpi sarnane läbirääkija nõudnud vähemalt 12 750–17 000 eurot kuus vangi kohta, et Eesti teeniks korralikku kasumit. Selle asemel premeeriti ametnikke, kes andsid Rootsile -26% soodushinna, suurendades meie julgeolekuriske, sh võimalust, et vangid taotlevad Eestis asüüli, sidudes meid 6 kuust 2 aastani kestvate menetlustega. Kas selline kahjulik tehing on tingitud totaalsest rumalusest või on siin järjekordne „kilekotiraha“ skeem, millest võidavad vaid valged kampsunid, mitte Eesti rahvas?
Eesti väärib juhte, kes kauplevad meie huvide, mitte Rootsi kasu nimel. Nõua vastutust, enne kui sellised tehingud meid veelgi nõrgestavad!