Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli puudujääk 231 miljoni euro võrra väiksem, mida toetas juriidilise isiku tulumaksu parem laekumine.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepuudujääk ulatus mai lõpuks 383 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 251 miljoni euro võrra parem tulemus. Jaanuaris juriidilise isiku tulumaksu erakorralise laekumise tõttu ülejäägis olnud keskvalitsus jõudis märtsis tulumaksu tagastuste tõttu puudujääki, mis maikuus investeeringute tõttu veelgi suurenes. Samuti ületas maksulaekumine eelarves oodatud taset, seda peamiselt tänu füüsilise isiku tulumaksule.
Sotsiaalkindlustusfondid on alustanud aastat puudujäägiga, mis mai lõpuks ulatus 70 miljoni euroni. Tervisekassa osa sellest oli enamus, 77 miljonit eurot. Puudujääk aasta alguses on tavapärane, kuid võrreldes eelmiste aastatega on sel aastal puudujääk sügavam. Aasta tagasi oli puudujääk ligi 37 miljonit eurot. Puudujääk on kooskõlas Tervisekassa eelarvega, mis näeb aasta lõpuks ette ligi 170 miljoni suuruse defitsiidi. Seda põhjustab tervishoiutöötajate kiire palgakasv, suurenenud nõudlus teenustele ning elanike ootus, et ravijärjekorrad ei pikene. Tasub märkida, et käesolevast aastast on lõppenud riigipoolne täiendav ajutine rahaline tugi tervishoiuteenuste osutamiseks, mis eraldati koroonakriisi alguses. Selle maht oli viimati 123 miljonit eurot, ilma selleta oleks Tervisekassa olnud puudujäägis juba eelmisel aastal.
Töötukassa jõudis mai lõpuks seitsme miljoni euro suurusesse ülejääki, aasta esimestel kuudel oli väike puudujääk. Põhjuseks on aasta vahetusega hüppeliselt tõusvad kulutused hüvitistele, millele ei ole vastu panna samas mahus töötuskindlustusmakse laekumist. Aasta jooksul eelarvepositsioon eelduslikult paraneb ja ootame aasta lõpuks viie miljoni euro suurust ülejääki. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli 6,3 protsenti, eelmisel aastal samal ajal oli see 6,9 protsenti.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis mai lõpuks 108 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 14 miljoni euroga. Mais paranes eelarvepositsioon tänu füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvule.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarve kogukulude maht kasvas mais aastaga 10,2 protsenti peamiselt kaitsekulutuste ja edasiantud maksutulude tõttu
Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi mais 0,3 miljoni eurot rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti mais 14,5 miljoni euro võrra rohkem, peamiselt kasvanud vanaduspensionide tõttu.
Tegevustoetusi anti mais 17,7 miljoni euro eest vähem, kusjuures enim langesid aastaga toetused muuseumidele, Tervisekassa tervishoiuteenustele ja sihtotstarbeline toetus Kaitseliidule. Euroopa Liidu üldeelarvesse makstav igakuine makse aga suurenes 4,4 miljoni euro võrra. Kodumaised investeeringutoetused suurenesid mais 5,2 miljoni euro võrra peamiselt Riigi Kinnisvara AS-ile antud toetuste tõttu. Kodumaistest vahenditest sihtfinantseerimine tegevuskuludeks vähenes mais 1,6 miljoni euro võrra. Sihtfinantseerimist vähendasid enim eelneval aastal Tallinna Lennujaamale antud toetused mahus 10,1 miljonit.
Välismaiseid toetusi vahendati mais eelneva aastaga võrreldes 17,6 miljoni euro võrra enam. Välismaist sihtfinantseerimist suurendasid peamiselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala toetused. Välismaiseid investeeringutoetusi suurendasid enim vahendatud toetused regionaalarenguks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Maaelu arengukava meetmeteks. Esimese viie kuuga on riigieelarvelised asutused vahendanud välismaiseid toetusi võrreldes eelneva aastaga 205,9 miljoni võrra enam.
Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes mais 130,7 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,8 protsenti. Riigisektori palgakulude aastast kasvu vedas mais õpetajate palgafondi ja tööjõukulude suurenemine riigikaitse valdkonnas. Tööjõukulusid kasvatas ka eripensionide eraldiste väljamaksete suurenemine.
Majandamiskulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes mais 100,8 miljoni euro võrra kaitseotstarbeliste kulutuste tõttu. Mai lõpuks on kumulatiivselt kaitseotstarbelised vahendid majandamiskuludes suurenenud võrreldes eelneva aasta sama ajaga 17,8 miljoni euro võrra.
Investeeringute maht vähenes mais 3,8 miljoni euro võrra peamiselt Kliimaministeeriumi valitsemisalas taristuehituse ja remonditegevuste tõttu. Riigikaitsega seotud investeeringuid tehti mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga 7 miljoni euro võrra rohkem. Investeeringutest suurenesid mais enim sisejulgeoleku valdkonnas tehtud kulutused päästevõimekuse suurendamiseks. Edasiantud maksutulud suurenesid mais 24,2 miljoni euro võrra ehk 6,1 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2025. aasta mais, miljonites eurodes, muutus protsentides 2024. aasta maiga võrreldes.