Selle teabe kohaselt oli Lagarde'i kogutasu 2024. aastal umbes 726 000 eurot. See on umbes 56 protsenti rohkem kui EKP avaldatud 466 000 euro suurune põhipalk.
Ainuüksi Lagarde'i põhipalk teeb temast ELi kõrgeima palgaga ametniku. Võrdluseks, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teenib umbes 390 000 eurot aastas – umbes 21 protsenti vähem kui Lagarde'i põhipalk.
Lisaks põhipalgale saab Lagarde Financial Timesi andmetel umbes 135 000 euro väärtuses hüvitisi. Nende hulka kuuluvad muu hulgas eluaseme- ja muude ametlike küsimustega seotud hüvitised.
Teine osa kogusummast on seotud Lagarde'i tööga Rahvusvaheliste Arvelduste Panga juhatuses. Financial Times hindab seda tulu umbes 125 000 eurole aastas. Seda täiendavat tuluallikat EKP aastaaruandes ei mainita.
Ka USA Föderaalreservi esimees Jay Powell kuulub BISi juhatusse. Erinevalt Lagarde'ist ei saa ta selle eest aga palka. Föderaalreserv teatas FT-le, et USA ametnikel on keelatud vastu võtta tasu välismaistelt institutsioonidelt. Powelli palk on praegu piiratud 172 720 euroga. See tähendab, et Lagarde teenib peaaegu neli korda rohkem kui tema Ameerika kolleeg.
Arvutused põhinevad EKP ja BISi aastaaruannetel ning tehnilisel dokumendil, mis kirjeldab EKP kõrgemate ametnike tasustamistingimusi. EKP sissemakseid Lagarde'i pensioni ja tema tervisekindlustuse kulusid ei saanud ebapiisavate andmete tõttu arvesse võtta.
Analüüsis jõutakse ka järeldusele, et Lagarde võib alates 2030. aastast oodata umbes 178 000 euro suurust aastast pensioni.
EKP keeldus analüüsi kommenteerimast, kuid teatas Financial Timesile, et presidendi palk fikseeriti keskpanga asutamisel 1998. aastal. „Ainus palgamuutus pärast seda on kõigi presidentide jaoks olnud iga-aastane palgakorrektsioon, mis kehtib kõigile EKP töötajatele,“ selgitas EKP.
Keskpank märkis ka, et avalikustamine oli „kooskõlas paljude teiste rahvusvaheliste avalik-õiguslike institutsioonide omaga“. EKP lisas, et see on „aja jooksul läbipaistvuse taset suurendanud“. BIS keeldus kommentaaridest.
Õigusteaduse emeriitprofessor Guido Ferrarini ei nõustu osaliselt EKP avaldusega. Kuigi Lagarde'i hüvitise kogusumma vastab tema ootustele, peab ta sissetulekuallikate avalikustamise läbipaistvuse puudumist "üsna halvaks kvaliteediks". Ferrarini märkis ka, et "paljusid aspekte tuleb selgemini avalikustada".
Ta rõhutas, et börsil noteeritud ettevõtete palju detailsem avalikustamine on "sobiv võrdlusalus".