Suure tõenäosusega püütakse asi ära teha Riigikogus, kus on praegusel koalitsioonil palju suurem häälte protsent kui ka kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid kaasavas valimiskogus.
Kuidas aga Riigikogus presidendi määramine käib?
Vastavalt põhiseaduse paragrahv 79 lõikes 4 sätestatule tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. See tähendab, et presidendi määramiseks on tarvis vähemalt 68 Riigikogu liikme toetust.
Üks võimalus on see, et minnakse sellise kandidaadi peale, kellel võiks olla laiem toetus kui koalitsioon + sotsid. Teine võimalus on aga see, et püütakse pukki panna nö päris kitsalt oma inimene, kelle määramiseks ei saaks ühegi opositsioonierakonna saadiku toetusele loota.
Hiljuti vaatasin järele, kuidas saaks valitsuskoalitsioon Riigikogu kohtade jaotust silmas pidades oma inimese ära määrata. Siin on hea meelde tuletada jõujooni Riigikogus, mis vastavalt kohtade jaotusele on järgmised:
Nii tuleb kokku 39+13+14 ehk 66 kohta. Ehk siis presidendi määramiseks vajalikust 68-st kohast jääb 2 kohta puudu.
Seega, kui tahetakse n-ö omal jõul president ära määrata, vajatakse veel vähemalt kaht häält kusagilt mujalt. Kõige tõenäolisemalt võidakse need saada ühegi erakonnaga liitumata fraktsioonitutelt saadikutelt, kelleks (EKRE-ga joondunud Grünthalit mitte arvestades) on Sarapuu, Eesmaa ja Kunnas.
Unustada ei maksa aga sedagi, et hääletus Riigikogus on salajane, mistõttu ei ole välistatud mõne lisahääle hankimine ka teiste erakondade fraktsioonidest või nende erakondadega liitunud saadikute seast.
Näha saab, kes on müüdav ja kes mitte!