Kaja Kallas? Kaja kes? Te pole ilmselt kunagi tema nime kuulnud või oled seda kuulnud vaid möödaminnes.
See ongi kogu ELi probleem: siin on keegi, kes on välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident ja te pole temast peaaegu kunagi kuulnud.
Tõsiasi on see, et EL on märkimisväärse võimuga bürokraatia, mida ta kasutab enam kui küsitaval viisil ja ainus demokraatlik asi selle juures on Potjomkini-nimeline parlament, millel on keelatud algatada mis tahes seadusandlust...
Selles lämmatava bürokraatia sees on Eesti Kaja Kallas alates 2024. aasta detsembrist mänginud katastroofilist, kuid otsustavat rolli. Seda illustreerivad kaks juhtumit: Venemaa varade konfiskeerimise ebaõnnestumise tragöödia ja hr Baudi kurb juhtum.
Kremli kuld
Äsja aset leidnud kolmevaatuselises Venemaa varade tragöödias on Kallas kõikjal.
Esiteks, Eesti peaministrina. Eesti oli esimene riik, mis hääletas Kallase algatusel seaduse vastuvõtmise poolt, mis lubaks arestida kõik Venemaa varad Eestis, isegi riigipankadele kuuluvad varad. See oli täielik konfiskeerimine puhtalt administratiivse otsuse alusel, mis tähendas, et asjaomased „sihtmärgid” ei saanud end kaitsta ega isegi oma seisukohti väljendada. Kui olete venelane, peate maksma ja me võtame teilt kõik ära, palun jääge vait! See on õigusriigi seisukohast pehmelt öeldes küsitav.
Sel ajal teatas proua Kallase valitsus otsesõnu oma kavatsusest laiendada „mehhanismi” – st otsest vargust – Venemaa keskpanga varadele kogu Euroopas.
Tõsiasi on see, et paljud eestlased ja eriti Kaja Kallas kannavad Venemaa vastu teatud tüüpi vihkamist, mis on segatud hirmuga. See on mõistetav, arvestades nende ajalugu: väike Balti rahvas, kelle nõukogude võim 1945. aastal „vabastas“, seejärel suri 45 aastat märtriks Nõukogude kommunistliku režiimi nakatavas režiimis: küüditamised, „venestamine“, diktatuur, viletsus ja keskpärasus kõikjal. Seega on sellel russofoobial väga õigustatud alused.
Kuid vihkamine ja hirm ei õigusta kõike. Kallase fantaseeritud ja seejärel ellu viidud Venemaa varade administratiivne ja seega meelevaldne konfiskeerimine Eestis on otseses vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Arvestades, et see puudutas kokku 38 miljonit eurot (miljonit, mitte miljardit) Venemaa varasid Eestis, räägiti sellest vähe.
Kuid Kallas ei peatu sellega. Tema tegelik eesmärk on kõigi Venemaa varade, sealhulgas Venemaa keskpanga varade administratiivne konfiskeerimine Euroopas: kokku 210 miljardit eurot. Milline saak! Kõigi aegade suurim rööv.
Kallas manööverdab nii hästi, et 2024. aasta detsembris saab temast ELi välisminister. Ja see, mis ELi tasandil oli vaid õhus rippuv idee, saab projektiks, mille elluviimiseks Kallas kasutab kogu oma bürokraatlikku võimu: Venemaa keskpanga kõigi varade administratiivne konfiskeerimine. Lihtsa administratiivse otsusega: vürsti dekreediga.
Me ei hakka üksikasjalikult kirjeldama ratsionaalseid argumente, mis Kallase hullumeelse projekti nurjasid: rahvusvahelise õiguse rikkumine, vältimatu tagasimaksmine, Belgia sattumine sajaks aastaks Venemaa finantsorjusse. Lühidalt, Kallas ja tema kaasosalised üritasid Venemaale peale suruda kohtlemist, mis tavaliselt on ette nähtud lüüasaanutele, isegi enne sõja lõppu, mille puhul kõik märgid viitavad sellele, et Venemaa ei kaota. Puhas hullumeelsus.
Piisas vaid ühest riigist, tegelikult ühest mehest – mehest, keda Orbán nimetas „kangelaseks“: Belgia peaminister Bart De Weverist –, et takistada ELil lihtsalt ja ühehäälselt varjupaika sisenemast, mis võtaks endaga kaasa rahvusvahelise finantssüsteemi stabiilsuse.
Tegelik uudis on see, et kuude kaupa „esindas“ EL-i sisuliselt väga madala IQ-ga inimene, kes iga päev kaamerate ees valeväiteid esitas, suutmata ratsionaalselt vastata ühelegi argumendile tema lapsikute röövellike ambitsioonide vastu.
Baudi juhtum
Ja siis on veel Baudi juhtum, millest on vähe räägitud, arvestades, et hr Baudi administratiivne ekskommunikatsioon toimus Venemaa varade kriisi keskel.
Jacques Baudile, endisele Šveitsi armee kolonelile ja endisele strateegilise luure agendile, kehtestas EL sanktsioonid 15. detsembril 2025. Need Euroopa Liidu Nõukogu poolt kehtestatud sanktsioonid on suunatud isikutele, keda süüdistatakse Venemaa destabiliseerivas tegevuses osalemises, eelkõige teabe manipuleerimise ja propaganda levitamise kaudu seoses Ukraina sõjaga – kategooria, mis on nii ebamäärane, et võib hõlmata peaaegu kõike ja kedagi.
EL süüdistab Jacques Baudi „Vene propaganda pressiesindajana“ tegutsemises ja vandenõuteooriate levitamises. Eelkõige süüdistatakse teda väites, et Ukraina korraldas oma sissetungi, et hõlbustada oma liitumist NATO-ga. Ametliku teksti kohaselt toetas või viis ta ellu Ukraina stabiilsust ja julgeolekut õõnestavaid tegevusi desinformatsiooni kaudu. See sõnastus kriminaliseerib sõnavabaduse haldusmäärusega.
Konkreetselt hõlmavad meetmed tema varade külmutamist ELis, keelamist tal siseneda ELi territooriumile või läbida seda ning keelata Euroopa üksustel talle rahalisi vahendeid anda või temaga äri ajada. Moodne tsiviilõigusliku likvideerimise arsenal.
Jacques Baud vaidlustab need süüdistused jõuliselt, eitab igasugust seost Moskvaga ja on teatanud oma kavatsusest anda asi Euroopa Liidu Nõukogusse ja Euroopa Liidu Kohtusse. Brüsseli elanikuna mõjutavad need sanktsioonid teda eriti, kuna need tõrjuvad ta sisuliselt ühiskonnast välja.
Šveits, mis üldiselt ühtlustab oma sanktsioonid Ukraina sissetungiga otseselt seotud majandus- ja finantsmeetmete osas ELi sanktsioonidega, ei ole ELi kafkaliku žargooni kohaselt vastu võtnud spetsiifilist režiimi, mis puudutab „hübriidohtusid“. Majandusküsimuste riigisekretär (SECO) on kinnitanud, et Šveits ei rakenda desinformatsiooni ja propaganda vastast sanktsiooni, kuna need õõnestavad sõnavabadust, mis on Šveitsis vähem läbiräägitav kui Brüsselis.
Oluline on rõhutada, et hr Baudi tsiviilõiguslik surmanuhtlus määrati puhtalt halduslikul alusel, ilma et oleks austatud kaitseõigusi.
Seda tüüpi „desinformatsiooni“ vastase sanktsiooni menetlus põhineb täielikult liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase ettepanekul ja nõuab tema ettepanekut, millele järgneb vastuvõtmine Euroopa Liidu Nõukogu poolt (antud juhul 15. detsembri 2025. aasta otsus CFSP 2025/2572).
Baud on Euroopas tsiviilsurnud, sest pr Kaja Kallas ei salli tema ideid.
Tuleb märkida, et hr Baudi ei süüdistata üheski ebaseaduslikus teos, vaid ainult ideede ja arvamuste levitamises, mida pr Kallas peab ebameeldivaks. See on õigusriigi ja sõnavabaduse täielik eitamine, muutes poliitika ideede kohtuks. See on Prantsusmaa aastal 1793: „Me ei pea läbirääkimisi! Me tapame!“
Tegelikkuses käitub pr Kallas nagu hüsteerik ranges freudlikus mõttes: keegi, kes ei suuda oma tunnustamata vihkamist kontrollida ja väljendab seda meeletute puhangutega.
Kui Euroopa tahab ellu jääda, peab Kallas lahkuma.
Drieu Godefridi on Sorbonne'i ülikooli doktor ja juhtiv hääl Euroopa kaotatud suveräänsuse teemal.