Arvasid, et Woke on surnud? Brüssel ütleb, et see on 2026. aasta peamine poliitiline prioriteet

Euroopa Komisjon avalikustas just oma 2026. aasta poliitilised prioriteedid ja tulemust on raske õigustada mis tahes minimaalselt realistlikust vaatenurgast. Rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustavad sõda, geopoliitiline konkurents, energiajulgeolek ja sisemine sotsiaalne allakäik, on Brüssel otsustanud kahekordistada ideoloogilise tegevuskava, mis näib olevat täiesti eraldatud eurooplaste ees seisvast materiaalsest reaalsusest.

Samal ajal kui suur osa maailmast liigub välispoliitika, kaitse ja majandusliku suveräänsuse osas pragmaatilisemate seisukohtade poole, nõuab Euroopa Liit kliima- ja sooideoloogia muutmist oma poliitilise tegevuse keskseteks sammasteks.

Big plans for 2026 💪🇪🇺

We’re turning Europe’s priorities into action, delivering results that matter for people, businesses, and communities across the EU.

More: https://t.co/T5owx60s3o pic.twitter.com/666kwXivmF

— European Commission (@EU_Commission) January 9, 2026

Kontrast räägib enda eest. Komisjoni väitel kõrvalejäetud teemade hulgas on igapäevaelu ja mandri strateegilise stabiilsuse keskmes olevad küsimused: sõda Ukrainas, sõltuvus Vene gaasist, hüppeliselt tõusvad eluasemehinnad, töökohtade ebakindlus ja kasvavad sotsiaalsed lõhed. Nende asemel kordavad 2026. aasta prioriteedid tuttavalt ebamääraseid ja poliitiliselt laetud mõisteid: „demokraatia ja Euroopa väärtused“, sooline võrdõiguslikkus, LGBT-õigused, kiirendatud dekarboniseerimine, internetiturvalisus ja jätkusuutlik rahandus. Sõnum on eksimatu: struktuurilised probleemid lükatakse tagaplaanile kultuurilise ja identiteedipõhise tegevuskava kasuks.

See lähenemisviis ei ole juhuslik. See peegeldab ustavalt komisjoni presidendi esitatud 2024.–2029. aasta poliitilisi suuniseid, mis sätestavad rohelise kokkuleppe järjepidevuse, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse poliitika laiendamise ning militantse arusaama „demokraatia kaitsmisest“, mida üha enam raamistatakse avaliku diskursuse ja digitaalse ruumi kontrollina.

Desinformatsiooni ja ekstremismi vastase võitluse sildi all tugevdab Brüssel oma regulatiivset impulssi meedia, sotsiaalvõrgustike ja algoritmide üle, hoidudes samal ajal igasugusest tõsisest arutelust tõelise pluralismi ja sõnavabaduse üle.

Samal ajal on kliimaküsimused jätkuvalt kesksel kohal, hoolimata selle majanduslikest ja sotsiaalsetest kuludest. Komisjon nõuab dekarboniseerimise kiirendamist ja rohelise kokkuleppe mudeli süvendamist isegi siis, kui Euroopa tööstus kaotab konkurentsivõimet, keskklass võitleb kõrgete energiahindadega ja ELi-välised võtmeriigid seavad energiajulgeoleku ja majanduskasvu vabandamatult esikohale. Ametlik retoorika räägib „õiglasest üleminekust“, kuid tegelikkus on eeskirjade kuhjumine, mis karistavad põllumajandustootjaid, VKEsid ja strateegilisi tööstussektoreid.

Sarnane dünaamika on mängus ka identiteediküsimustega. Soolise võrdõiguslikkuse ja LGBT-poliitika aktiivset edendamist esitletakse valdkondadevahelise prioriteedina, mis on eraldatud igasugusest sisukast demokraatlikust arutelust liikmesriikides. See ei puuduta enam põhiõiguste tagamist – mille üle vähesed vaidlevad –, vaid konkreetse antropoloogilise ja kultuurilise visiooni pealesurumist, justkui oleks see vaieldamatu Euroopa konsensus. See ei soodusta kaugeltki ühtekuuluvust, vaid õhutab avalikkuse rahulolematust ja tugevdab arusaama EList, mis on lahutatud perede tegelikest muredest, eriti enneolematu demograafilise kriisi keskel.

Kõik see toimub ajal, mil Komisjon ise tunnistab selgesõnaliselt laiema rahvusvahelise olukorra tõsidust ja vajadust investeerida rohkem kaitsesse ja julgeolekusse. Strateegilised dokumendid rõhutavad globaalse korra haprust, rändesurvet ja väliseid ohte, kuid need tunnustused eksisteerivad häbenemata koos prioriteetide hierarhiaga, mis praktikas asetab need teisejärgulisse rolli.

Tulemuseks on skisofreeniline Euroopa poliitika: geopoliitilise hädaolukorra retoorika kombineerituna sotsiaalsele manipuleerimisele ja maksimalistlikele kliimaeesmärkidele keskendunud tegevusega.