Hullus kuuluti välja: EL tahab uut mega-eelarvet – eurooplane head nälgimist?

ELi eelarve aastateks 2028–2034 tuleb vastu võtta hiljemalt 2027. aastaks. Paljud näevad seda kui „ringi ruudustamist“: ELi liikmesriikidel on piiratud eelarveline manööverdamisruum ja erinevad huvid, samal ajal peab EL tegelema hulga uute väljakutsetega. Kolmapäeval esitleb Euroopa Komisjon oma ettepanekut ELi mitmeaastase finantsraamistiku (MFF/MFF) kohta.

Seitsmeaastane ELi finantsraamistik on mõeldud prognoositavuse ja usaldusväärsuse loomiseks. See seab kuludele ülemmäärad, et ELi liikmesriigid ja ELi institutsioonid ei peaks igal aastal Euroopa eelarve põhiprintsiipide üle vaidlema.

Kuid EL on kaugel varasemate aastakümnete prognoositavusest: koroonapandeemia ajal ja paralleelselt praeguse ELi finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 käivitas liit taastefondi „NextGenerationEU” (NGEU), mille väärtus on praegustes hindades 807 miljardit eurot ja mille jaoks liit võttis esimest korda ühislaenu. Ukraina toetamine nõudis ELi finantsraamistiku edasist kohandamist, näiteks 2024. aastal 50 miljardi euro suuruse abipaketi jaoks.

Praeguse ELi finantsraamistiku maht aastateks 2021–2027 on 1,211 triljonit eurot. Koos ülesehitusfondiga peaaegu kahekordistati EL-i investeeringuid. „NextGenerationEU“ programmi aga pikendada ei plaanita. Ülesehitusfondi kulusid tuleb tagasi maksta alates 2028. aastast. See tekitab järgmise ELi finantsraamistiku jaoks täiendavaid väljakutseid, sest võla tagasimaksmiseks on igal aastal vaja kuni 30 miljardit eurot. See tähendab, et praeguse kuluraamistiku säilitamiseks tuleks kas suurendada riikide sissemakseid või vähendada ELi eelarvet või leida uusi tuluallikaid.

Selle taustal suruvad nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlament peale uute maksude kehtestamist, mis seejärel otse ELi eelarvesse laekuksid. Need uued „omavahendid” on põhimõtteliselt juba olemas, nimelt plastjäätmete maksuna. Suurimad traditsioonilised sissemaksed ELi eelarvesse on aga ELi liikmesriikide maksed, mis põhinevad nende vastaval majandustulemusel, täpsemalt nende kogurahvatulul (kogurahvatulu omavahendid). Need riikide sissemaksed moodustavad peaaegu kaks kolmandikku tuludest. Lisaks on veel ELi liikmesriikide kogutud tollitulud ja käibemaksupõhised riiklikud osamaksed.

Muutused ei ole märgatavad ainult tulude poolel. Euroopa kaitse, aga ka konkurentsivõime ja innovatsiooni suurenenud rahastamisvajadus tuleb tõenäoliselt traditsiooniliselt suurte ELi eelarvevaldkondade, näiteks põllumajanduse ja regionaalarengu arvelt. Parlamendiliikmete sõnul pole samuti kindel, kas ELi sotsiaalfond jätkab toimimist praegusel kujul. Euroopa Parlament soovib seada prioriteediks suuremad kulutused julgeolekule ja kaitsele ning konkurentsivõime tugevdamisele. Pikaajaliste prioriteetide hulka kuuluvad ELi ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika. Euroopa Komisjoni praeguste ideede kohaselt võiks iga liikmesriik olla kohustatud rakendama ka oma reformi- ja investeerimiskavasid.

Euroopa Komisjoni ettepanek on alles algussignaal konkreetseteks läbirääkimisteks. ELi finantsraamistiku peavad ühiselt otsustama ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament. Need on tavaliselt väga keerulised läbirääkimised, mille esimeseks sammuks on riigipeade ja valitsusjuhtide vahel vajaliku üksmeele saavutamine. 2020. aastal jõudsid „ülemused” kokkuleppele alles pärast viiepäevast läbirääkimiste maratoni. Seejärel tuleb riikide vahel läbiräägitud kokkulepe Euroopa Parlamendiga lõplikult kinnitada. Euroopa Parlament soovib läbirääkimised lõpule viia 2026. aasta lõpuks, et vältida maksete hilinemist uue finantsperioodi alguses, nagu juhtus eelmisel korral.

Austria on traditsiooniliselt netomaksja, mis tähendab, et oma kõrge majandustulemuse tõttu maksab Vabariik ELi eelarvesse rohkem, kui ta sealt tulu saab. Austria panus ELi 2025. aasta eelarvesse on hinnanguliselt umbes 3,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni uusimate kättesaadavate andmete kohaselt kompenseeris 2023. aastal ligikaudu 3,1 miljardi euro suurune sissemakse ligikaudu 2,2 miljardi euro suurune tulu, millest 1,3 miljardit eurot läks siseriiklikule põllumajandusele ja 335 miljonit eurot teadusuuringutele. Austria sai ühtekuuluvusfondist umbes 250 miljonit eurot. Euroopa Komisjon kritiseerib asjaolu, et netomaksjate debatt esindab kitsast vaatenurka, sest netomaksjad saaksid investeeringutest teistesse ELi riikidesse samuti kasu.

ELi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku läbirääkimistel surus Austria toonase kantsleri Sebastian Kurzi (ÖVP) juhtimisel koos teiste „kokkuhoidlike“ riikidega (Holland, Rootsi, Taani) peale kulutuste piiramist. Samal ajal seisab Austria ise silmitsi EL-i eelarvepuudujäägi menetlusega ning on küsitav, kas selline „kokkuhoidlike“ liit uuesti kokku tuleb. Liidukantsler Christian Stocker (ÖVP) teatas, et Austria eesmärk läbirääkimistel oli, et ei üldeelarve ega Austria osamaksed ei suureneks. Ta ei välistanud uusi sissetulekuallikaid. Need on "midagi, mida kaalutakse. Arutelu liigub selles suunas," ütles ta.