Pärast keerulist reformiaastat 2024. aastal ilmnesid mõõdetavad tulemused 2025. aastal: Argentina inflatsioon langes umbes 31 protsendini, riigieelarve püsis ülejäägis ja SKP kasvas taas.

Immigratsioon on Prantsuse eelarvepoliitika peamine pimeala.

Liikmesriikidele on raske veenda lisama kogu eelarvesse 800 miljardit eurot, kärpides samal ajal ühtekuuluvus- ja põllumajandusfonde 25–30% ja saates need Kiievisse.

Allakäiguspiraal jätkub: aastakümneid kestnud võla kuhjumine ja poliitilised eksimused panevad maksumaksjatele üha suurema koorma – uute ELi maksude ja kasvavate sissemaksetega.

Mai lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 346 miljoni euroni, mis on 0,8 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kuna paljudes EL-i riikides on endiselt tunda 2022. aasta inflatsioonitippude mõju, võivad uued poliitikad tulekahju uuesti süüdata.

Parempoolsed astuvad vastu Reformierakonna ja Keskerakonna plaanile loobuda Tallinnas lasteaia kohatasust.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänane avalik istungile arutatakse Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendileppe projekti mõju eelarvele.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänane avalik istung keskendub 2025. aasta lisaeelarve eelnõule ja möödunud aasta eelarvejääkidele.

Austria ELi panus peaks 2027. aastaks dramaatiliselt, enam kui 50 protsendi võrra suurenema.

Norra valitsus eraldab oma muudetud eelarves kaitsele 14 miljardit €. See vastab 3,3 protsendile riigi SKP-st.

USA Kongressi vabariiklased plaanivad suurendada kaitse-eelarvet 150 miljardi dollari võrra. Seda plaanitakse rahastatada lisaks mitmesuguste rahastamis- ja abiprogrammide kärbete kaudu.

Viimase 10 aasta jooksul on Kanada valitsus kulutanud umbes 11,2 miljardit dollarit soolise võrdõiguslikkuse algatustele.

Ka siis kui teede ehitamiseks esialgu eelarves raha ei jagu, tuleks ehituseks varem valmistuda ja teed ette vaadates ära projekteerida, Tartust lõuna poole 2+2 teede rajamisele ei ole praegu aga mõtet mõelda, sest see ei ole lihtsalt reaalne, rääkis uus t...

Helin Kütt, fiskaalpoliitika osakonna analüütik