Kallis ökohullumeelsus Suurbritannias: tuuleenergia ajab elektrihinnad rekordiliselt kõrgele

See juhtum näitab halastamatult, et tuuleenergia on kallis süsteemne probleem, mille lõppkokkuvõttes maksavad kinni elektritarbijad.

Paberil olevad rekordid – tegelikkuses kaos: tuuleenergiat peetakse energiaülemineku lootusemajakaks. Kuid igapäevaelu Suurbritannias räägib teistsugust lugu. 5. detsembril 2025 tootsid tuuleturbiinid kõigi aegade rekordi 23 825 megavatti – piisavalt elektrit enam kui 23 miljoni leibkonna jaoks. Avamere tuulepargid katavad nüüd umbes 17 protsenti Suurbritannia elektrienergiavajadusest.

Kuid tulemuseks ei olnud hinnalangus, vaid finantskatastroof.

Energiapakkuja Octopus Energy ütleb midagi, mida vaevalt keegi teine ​​julgeb öelda: ainuüksi 2025. aastal raisati 1,47 miljardit naela (umbes 1,67 miljardit eurot), kuna tuuleturbiinide tööd tuli piirata – samal ajal said gaasiküttel töötavad elektrijaamad makseid nende puuduste täitmiseks.

Kokku ulatub selle mõtetult toodetud tuuleenergia maksumus nüüdseks üle 3 miljardi naela. See võrdub 24 643 megavatt-tunni puhta elektriga – piisavalt, et varustada Šotimaad terve päeva energiaga. Toodetud, selle eest makstud – ja ära visatud.

Probleem on struktuurne – ja etteaimatav: kui tuult on palju, toodetakse rohkem elektrit, kui võrk suudab töödelda. See põhjustab elektrivõrgu ülekoormust. Odava energia asemel on olemas erakorralised meetmed: tuuleturbiine piiratakse, fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele makstakse võimsuse suurendamise eest – ja tarbijad maksavad lõpuks topelt.

Või nagu Octopus Energy seda kainelt ütleb: te maksate puhta energia väljalülitamise eest – ja toodate räpast energiat.

Samal ajal kui tuuleenergiat raisatakse, kasvavad arved. Alates 1. jaanuarist 2026 maksab keskmine Briti leibkond elektri ja gaasi eest aastas 1758 naela (umbes 2016 eurot).

Šotimaa energeetikaminister räägib avalikult süsteemist, mis "ei ole otstarbekas" – hoolimata energia ülejäägist.

Briti regulatiivasutus Ofgem reageerib järjekordse kulude hüppega: elektri- ja gaasivõrkudesse investeeritakse üle 28 miljardi naela (üle 32 miljardi euro) – pikaajalise eesmärgiga kuni 90 miljardit naela.

Põhjus: võrk pärineb söe- ja gaasiajastust ning see ehitati tsentraliseeritud elektrijaamade jaoks – mitte tuhandete ilmast sõltuvate tuuleturbiinide jaoks nii maismaal kui ka avamerel.

Suurbritannia pole üksikjuhtum. Euroopas piirati 2024. aastal võrgu kitsaskohtade tõttu umbes 72 teravatt-tundi elektrienergiat – peamiselt taastuvenergiat. Maksumus: peaaegu 9 miljardit eurot. See on võrdne kogu Austria aastase elektritarbimisega. 

Suurbritannia juhtum paljastab odava tuuleenergia müüdi. Tuuleenergia on kallis, ebaefektiivne ja elujõuline ainult tohutute lisakuludega. Lõppkokkuvõttes jääb kehtima lihtne tõde: palju tuult ei tähenda odavamat elektrit – see tähendab sageli suuremaid arveid.