Riigikogu komisjonid pooldavad paindliku tööaja kokkulepete seaduse muutmist

Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon otsustasid teha täiskogule ettepaneku asuda muutma paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldavat seadust, mille president jättis välja kuulutamata.

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Ants Froschi sõnul leidis komisjon, et seadust on mõistlik presidendi seisukohta arvestades täpsustada. „Muudatus, mis sooviti teha seaduse teksti pärast vastuvõtmist, oli mõeldud tehnilise veaparandusena, kuid presidendi hinnangul rikuti sellega seaduse menetlemisel põhiseadust. Riigikogust on korrektne asuda seadust muutma,“ ütles ta.

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul sisaldab tagasi saadetud seadus olulisi muudatusi, mille kiiret jõustumist ettevõtjad ootavad. „Komisjon otsustas toetada seaduse muutmist, et mitte tekitada võimalust aeganõudvaks menetluseks Riigikohtus. Muudetud kujul seaduse vastu võtmine aitab meil jõuda kiiremini eesmärgini,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]