Riigikogus läbis tarbijakaitseseaduse ajakohastamine teise lugemise

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.

Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.

Eelnõuga nähti algselt ette, et tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, kuid arutelude käigus jõuti arusaamisele, et eelnõuga tehtavad muudatused võiksid jõustuda juba varem, 1. septembril 2025. Muudatuste jõustumine 1. septembril tagab, et enne jõustumist jõuavad kauplejad ning järelevalveasutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) teha tarbijate teavitust enne kui kauplejad muudatusi saavad rakendada.

Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (600 SE) soovitakse kahe aasta võrra edasi lükata kestlikkusaruannete esitamise kohustus neile ettevõtjatele, kes peaksid seda esmakordselt tegema 2026. või 2027. aastal. Samasisulise ettepaneku on algatajate sõnul teinud ka Euroopa Komisjon.

Seletuskirja kohaselt on Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ning teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Algatajate sõnul puudutaks mahukas ja kulukas aruande esitamise kohustus umbes 350 ettevõtet.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Kaks eelnõu läbis esimene lugemise

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt. Sellega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.

Kõigile omavalitsusüksustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja, milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõuga ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsusüksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.

Eelnõuga täpsustatakse jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid ja muudetakse need selgemaks, et tagada läbipaistev ja stabiilne valdkonna rahastus. Selleks sätestatakse võimalus, et omavalitsus kogub ise jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab seaduses selgelt piiritletud ulatuses ja mahus jäätmehoolduskulude katteks makstavat osa. Võrreldes kehtiva üldise ja ka õiguskantsleri hinnangul liialt üldise sõnastusega muutub jäätmeveo teenustasu kogumine ja kasutamine läbipaistvaks ning saab olema rangelt seotud vaid jäätmehoolduse arendamise ja korraldamisega.

Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne liigiti kogumine on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Ando Kiviberg Eesti 200 ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 16 ja vastu oli 49 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.

Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti.

Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle.

Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.

Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.

Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks.

Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Eesti Keskerakonna ja Peeter Tali Eesti 200  fraktsiooni nimel.

Kuulati ära vastus ühele arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele avalikkusele eksitava info edastamise kohta (nr 765) vastas siseminister Igor Taro.

Arupärijate ettepanekul jäeti päevakorrast välja arupärimine Uikala prügila probleemide kohta (nr 776), millele pidi vastama taristuminister Kuldar Leis.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Vladimir Arhipov.

Istung lõppes kell 19.37.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu