Saksamaa ärkab lõpuks üles: kurjategijatest süürlased pole enam küüditamise eest kaitstud

Pärast seda, kui Austria vasaktsentristlikust koalitsioonivalitsusest sai selle nädala alguses esimene Euroopa riik, kes rangema varjupaigapoliitika osana Süüria kurjategija välja saatis, on Saksamaa nüüd kogunud julguse sama teha.

Saksamaa siseministeerium teatas laupäeval, et on andnud föderaalsele migratsiooniametile (BAMF) korralduse võtta meetmeid ohtlike Süüria isikute ja kurjategijate vastu, ütles pressiesindaja AFP-le.

Pärast läbirääkimisi oma – samuti vasaktsentristliku – valitsuse nooremate partneritega saavutas kantsler Friedrich Merz sotsiaaldemokraatliku SPD-ga kokkuleppe, mis lubab riigist välja saata nii süürlasi kui ka afgaane, alustades kurjategijatest ja ohuks peetavatest inimestest, ütles pressiesindaja.

Saksamaa ametliku statistika kohaselt on need kaks rahvust olnud üleesindatud nii vägivaldsete kuritegude, kui ka seksuaalsete rünnakute toimepanijate seas. 2022. aastal teatati riigis 11 500 vägistamisjuhtumist, kusjuures murettekitavalt 40% toimepanijatest olid Süüria, Afganistani või Iraagi päritolu. Üle 50% Berliini vägivaldsetest kuritegudest panevad toime välismaalased ning hulga kõrgetasemelisi noakuritegusid, millest mõned on surmavate tagajärgedega, on toime pannud süürlased.

Märtsi lõpus elas Saksamaal umbes 969 000 süürlast, kellest 712 000-l oli mingisugune varjupaiga- või ajutise kaitse staatus.

Umbes 2000 süürlast on taotlenud vabatahtliku tagasipöördumise programmi, kusjuures umbes 800 on juba oma kodumaale tagasi pöördunud. Jaanuari ja mai vahel avas Saksamaa üle 3500 juhtumi, et vaadata läbi ja potentsiaalselt tühistada Süüria kodanike varjupaik. Siseministeeriumi teatel on seni kaotanud 57 pagulasseisundi ja 22 täiendava kaitse staatuse.

Nii Austriat kui ka Saksamaad valitsevad praegu nn Frankensteini koalitsioonid, kus paremtsentristlikud parteid on ühendanud jõud vasakpoolsete parteidega. Need ebatõenäolised liidud moodustati peamiselt selleks, et takistada parempopulistlikel parteidel võimule pääsemast. Nende populistlike parteide väljajätmisega on valitsuskoalitsioonid aga ka märkimisväärse osa valijatest kõrvale tõrjunud. Seetõttu on koalitsioonivalitsustel tugev stiimul jätta vähemalt mulje, et nad tegelevad oluliste valijate muredega – eelkõige massilise immigratsiooniga, mis oli nii Austria kui ka Saksamaa hiljutistel valimistel üks peamisi küsimusi.